Velise kirik
06.07 kell 19
VOX CLAMANTIS
Dirigent Jaan-Eik Tulve
KAVA
Gregoriaani antifon
„Mandatum novum”
Arvo Pärt (1935)
„Väike litaania“ / „Kleine Litanei“
Gregoriaani introitus
„Sapientiam”
Guillaume de Machaut (1300–1377)
„Jumalaema missa“ / „La Messe de Nostre Dame”
I Kyrie
Arvo Pärt (1935)
„Missa syllabica“
I Kyrie
II Gloria
Helena Tulve (1972)
„Gloria”
Arvo Pärt (1935)
„Kaks palvet“ / „Zwei beter“
Gregoriaani alleluia
„Sancti tui”
Arvo Pärt (1935)
„Oo, püha Nikolaus“ / „O Holy Father Nicholas”
Gregoriaani Præfatio
Arvo Pärt (1935)
„Missa syllabica“
IV Sanctus
Gregoriaani Pater noster
Guillaume de Machaut (1300–1377)
„Jumalaema missa“ / „La Messe de Nostre Dame”
V Agnus Dei
Arvo Pärt (1935)
„Missa syllabica“
V Agnus Dei
Gregoriaani communio
„Dico autem vobis”
Arvo Pärt (1935)
„Missa syllabica“
VI Ite missa est
„Ja ma kuulsin hääle...“
ANSAMBEL VOX CLAMANTIS ühendab tihti oma kontserdikavades vana ja uue. 1996. aastal alustades lauldi esialgu vaid gregooriuse laulu. Õige pea tekitas aga Vox Clamantisele omane kõlavärv, fraseerimine ning muusikatunnetus huvi mitmeis eesti heliloojais ning praeguseks on ansamblile kirjutanud neist paljud. Gregooriuse laulust kantuna tekkis ansambli algusaegu tihe side Arvo Pärdiga, kellest on tänaseks saanud Vox Clamantise enim esitatud autor ning kelle muusikat aktiivselt lauldes on ansambel läbi käinud terve maailma. Viimaste aastate jooksul on esinetud Venaatsia muusikabiennaalil, Sydney festivalil, Hong Kongi kunstide festivalil, RCM’s 21C festivalil Torontos, Trondheimi kammermuusika festivalil, Institute for Advanced Study kontserdiseerias Princetonis USA-s, Cervantino festivalil Mehhikos, samuti Shanghai kontserdimajas, Jaapanis, Kolumbias ning paljudes kontserdisaalides üle Euroopa. Septembris 2022 esitas Vox Clamantis Veneetsia muusikabiennaalil Helena Tulve suurteose Visiones esiettekannet. Ansambel Vox Clamantis teeb koostööd plaadifirmadega ECM Records ning Mirare. Lisaks Arvo Pärdile on Vox Clamantisele teoseid kirjutanud David Lang, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Toivo Tulev, Evelin Seppar, Galina Grigorjeva, Tõnis Kaumann, Sven Grünberg, Henrik Ødegaard jt. Erinevatest improvisatsioonilistest materjalidest on ansambel põiminud kavu koos tuneesia lauliku Dhafer Youssefi, Iisraeli muusiku Yair Dalali, Weekend Guitar Trio, India sitarivirtuoosi Nishat Khani ning paljude teistega. Koostööpartnereist paistavad eredalt välja sellised tänapäeva maailma tippartistid, nagu prantsuse pianist Jean-Claude Pennetier, kataloonia lauljanna Arianna Savall, itaalia nyckelharpavirtuoos Marco Ambrosini ning veel väga mitmed, kelle äranimetamine kulgeks pikalt. Vox Clamantis seab alati esiplaanile sõnumi ning selle vahendajana on ta leidnud tee paljude inimeste südameisse. Ansamblit on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning kultuurkapitali aastapreemiaga. Tema salvestused on võitnud Grammy, Diapason d’Or’i ning olnud BBC Music Magazine’i, Taani raadio aastaauhinna ja Hollandi Edison Award’i nominendid. Vox Clamantise muusikat on kasutatud ka Oscari võitnud Paolo Sorrentino filmis La Grande Bellezza. Cyrillus Kreek - The Suspended Harp of Babel (ECM) kõlab Cyrillus Kreegi vaimulik muusika koos Marco Ambrosini trio vahepaladega. Plaat ilmus 2020. aasta kevadel ning arvati BBC Music Magazine’i 2020. aasta 20 parima hulka. Ansambli looja ning kunstiline juht on Jaan-Eik Tulve.
JAAN-EIK TULVE on sündinud Tallinnas. Peale Tallinna Konservatooriumi dirigeerimisosakonna lõpetamist jätkas ta õpinguid Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregoriaani koori dirigeerimise erialal, mille lõpetamise järel sai temast professor Louis-Marie Vigne assistent samas klassis. Lisaks Louis-Marie Vigne’le, kes on mänginud Jaan-Eik Tulve muusikalises arengus peamist rolli, on ta väga palju teadmisi omandanud ka Solesmes’i kloostri munga Dom Daniel Saulonier juhendamisel. Aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning regulaarselt käib ta gregooriuse laulu õpetamas ka tosinas Prantsusmaa kloostris. 1992. aastast alates dirigeeris Jaan-Eik Tulve kümne aasta jooksul Le Chœur Grégorien de Paris’d (Pariisi Gregoriaani Koori), millega koos on lauldud üle kogu Euroopa, aga ka Liibanonis ja Marokos ning saadud mitmeid preemiaid erinevate plaadistuste eest. 1993. aastal asutas Jaan-Eik Tulve Pariisis ansambli Lac et Mel, mis gregoriaani kõrval tegeles ka varajase polüfooniaga ning 1994. aastal Pariisi Gregoriaani Koori naisharu. 2004. aastal asutas ta koos paari mõttekaaslasega Eestis juudi süvakultuurile pühendatud festivali “Ariel”. Aastal 1996. aastal asutas Jaan-Eik Tulve Tallinnas ansambli Vox Clamantis, millest on tänaseks kujunenud väga laiahaardelise repertuaariga kollektiiv. Vox Clamantisele on ta tellinud uudisteoseid paljudelt eesti heliloojatelt, samuti teinud erilisi piire ja žanreid ületavat koostööd mitmesuguste muusikutega, nagu Dhafer Youssef, Arianna Savall, Marco Ambrosini, Yair Dalal, Weekend Guitar Trio jpt. Ansambliga Vox Clamantis on Jaan-Eik Tulve salvestanud muusikat Eesti Raadiole ja plaadifirmadele ECM, Arion ja Mirare ning pälvinud heliplaatide eest kõrgeid tunnustusi. Lisaks Vox Clamantisele on Jaan-Eik Tulve dirigeerinud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerorkestrit, Helsingi kammerkoori, ansamblit Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkestrit, Pariisi Gregoriaani Koori jt. Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Jaan-Eik Tulve Aasta Muusikuks 2017.