AJALUGU

Just Raplas said õigel ajal kokku õiged inimesed: kogemustega ja väsimatu organisaator Raimo Kivistik (”ei ole paremat kohta muusikaüritustele kui väikelinn”), Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk („festival aitab pärast poolesajandilist pausi leida tee kiriku juurde”) ja tolleaegne Rapla maavanem Kalle Talviste („on tähtis, et väärtustatakse teisigi paiku Eestimaal peale pealinna”). Raplas oli muusikalembene kogudus ja suurepärase eeldusena sajandivanune Rapla Maarja-Magdaleena kahe torniga ilus looduslikust kivist kirik, millest keegi pilku ülespoole tõstmata mööda ei lähe. Koht oli sobivaim kodu väärtmuusikale.

 

Kolmainupühal, 6. juunil 1993 lauliski Rapla Maarja-Magdaleena kirikus Tallinna Toompea Kaarli koguduse kammerkoor Ene Üleoja ja Piret Aidulo juhatusel. Heliloojate muusikalised visioonid Ave Mariast ja Meie Isa Palvest lummasid kuulajaid. Kontserdi lõpp oli südantsoojendav: Urmas Sisaski emakeelne Eesti Missa. Esmaettekanne Eestis ja just Raplas, helilooja sünnikohas ning hiljem laulupeo repertuaaris. Missa oli esimest korda kuulajate ees olnud Poolas sakraalmuusika festivalil.

Esimese aasta muusikasari oli suursündmus, mida tagasihoidlikkusest ei söandatud veel festivaliks nimetada ega selle kindlale tulevikule mõelda. Rahvas sai suve jooksul kuulata Eesti ja Soome kirikukoore ja soliste, orelikontserte, ansambleid ja mitmesuguseid muusikalisi kooslusi. Lõppkontsert, J.S. Bachi Johannese passioon Soome Magnificat-koori, Eesti kammerorkestri ning solistide esituses, jättis kuulajate meeltesse järgmise muusikasuve ootuse. Pärast poolesajandilist vaikuseaega võeti kirik kontserdipaigana omaks.

 

Niisiis võib festivaliks julgelt nimetada ka esimest muusikasuve, mille žanriliselt mitmekesine kavamuster - suurvorm, esmaettekanne, koorilaul, orel, keelpillide-, puhkpillide muusika jm. - on põhiliselt püsinud siiani. Paindlikult ja värskena, uute esinejatega üllatades. Näiteks Tallinn Brass Rapla, selle kvintett Kehtna kirikus või akordionistide ansambel Tremolo Mozarti „Väikest öömuusikat” esitamas, kontratenor Mikael Bellini Rootsist oratooriumisolistina, Vennad Johansonid jt.

 

Koostöö ja rahvusvahelisuse õhkkonnas tegutseti algusest peale. Eesti muusikud hindasid soomlaste tuge ja koostööd tehti mitmeti, heaks näiteks Händeli festivaliks valmistuv Tampere Filharmoonia koor, kes oratooiumi Belsatsar harjutades valis partneriks Rapla festivali kammerorkestri. Osalesid ka Eesti solistid ja dirigent Heikki Liimola käis Tallinnas orkestrit juhendamas. Tamperes vääris dirigent ajakirjanduse põhjal kiitva „kübarakergituse”. Aasta hiljem, 1996, lõpetati Belsatsariga Rapla festivali neljas aasta. Võib lisada, et mitmekülgselt võimekas dirigent ja organist Matti Oikarinen, kes siin esimesel festivalil Bachi Johannese passiooni juhatas, ei keeldunud kunagi abikätt ulatamast. Kaasatud olid mitmed Soome koorid ja tippsolistid. Tee Raplasse leidsid muusikud Euroopast: dirigendid Max Krämer Saksamaalt, Berndt Häggbom Rootsist, J. G. Nielsen Taanist, Jonathan Brett Inglismaalt, lummav Eivor Fääri Saartelt, organistid Inglismaalt, Soomest, Taanist, solistid Itaaliast, USA'st, Jaapanist, noortekoorid Ungarist ja Taanist, vanamuusikaansambel Moskvast jpt. Lisaks Eesti muusikaeliit - dirigendid Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Lauri Sirp, Aarne Saluveer ETV tütarlastekooriga, Tiia-Ester Loitme Ellerheinaga, Lydia Rahula poistekooriga, RAM, ERSO, Tallinna Filharmoonia Kammerkoor ja orkester, segakoor Cantus Raplast, Vox Clamantis, Orthodox Singers jpt. Juba teisel festivalil oli Andres Mustonen kohal Arvo Pärdi muusikaga. Bach ja Händel on olnud igipõliselt kavas ja tulijad tõid kaasa külakostina oma maa muusikat.

 

Maakonna kirikutesse hargnes festivalimuusika pärast neljandat aastat ja nii kuulajaskond kui ka muusikud tervitasid seda soojalt. Kustumatu mulje klavessiinikunstnikust Imbi Tarumist ja paljudest teistest on jäänud publiku meeltesse Järvakandi pisikeses puukirikus. Raplamaalane Enn Vetemaa, kelle helitööd on festivalil kõlanud, meenutab Debussy klaveripala kuulates: ”Kas oleks Debussy ette kujutanud, et kuskil Käru kirikus tulevad inimesed tema muusikat kuulama. Minu jaoks ongi festivali eriline võlu selles, et kontserdid on väikestes maakirikutes.”

 

Rapla festivali kontserdid on levinud seitsmes maakonnas ning ka Tallinnas, Haapsalus jm. Praegu toimuvad kontserdid peamiselt kodupiirkonnas, mis ilmselt ongi õige, kuid suurprojektid jõuavad endiselt väljapoole maakonna piire.

 

Paarikümne aasta jooksul on festival kasvatanud teadlikke kuulajaid. Valivaid. Kas esineja, muusika või pilli eelistajaid, et kontserdile tulla. Kuid suurvormid on kuulunud alati eeslistuste hulka, nendesse suhtutakse kui muusikapidustustesse. Tänuväärne, et aastate jooksul on see võimas muusika siin palju kõlanud, nimetagem Raplale tähtsamaid: Enn Võrgu oratooriumi „Valvake!”, esiettekanne Tõnu Kaljuste juhatusel helilooja 100. sünniaastal 2005, Urmas Sisaski Missa nr. 6 (Madise Missa) esiettekanne, kirjutatud auhinnaks Rapla Riinimanda kooridele, kes selle 18. festivalil 2010 ka esitasid jpt.

 

Kasvanud on uus põlvkond muusikategijaid ja interpreete, nende hulgas Raplast Riinimanda koorid, kes osalesid ka Haydni oratooriumi Loomine esitamisel, Thea Paluoja tütarlastekoor koos Tõnis Mägiga, helilooja Pärt Uusberg oma kooriga Head Ööd, Vend.

 

Festivalil on esinenud väljaspool Eesti piire elavaid eestlasi: dirigent Kristjan Järvi ja flötist Maarika Järvi, Kristi ja Klaarika Kuusk Rootsist, laulja Anneli Peebo Viinist, viiuldajad Anna-Liisa Bezrodny Londonist ja Mari-Liis Päkk USA'st, dirigent Guido Kriik ja laulja Aita Kriik Soomest, kontsertorganist Katrin Meriloo Soomest polaarjoone tagant jt.

 

Uus kunstiline juht 2010. aastast on Eesti tippsolist Pille Lill, kes on ka ise aastate jooksul festivali kontsertidel esinedes sooja vastuvõtu pälvinud. Tema loodud omanimelise Muusikute Fondi (PLMF, 2003) eestvedamisel on ellu kutsutud Rapla Rahvusvaheline Suvekool ja neist osavõtjad esinevad ka festivalikontsertidel. Meistrikursused ja koolitused on toimunud nii lauljatele, keel- kui phkpillidele ja dirigentidele erinevates vanuseastmetes. Õppejõudude hulgas on olnud Wilma Vernocchi (Itaalia), Margareta Haverinen-Brandt (Soome), Daniel Nodel (Saksamaa), Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru jpt. PLMF on tänaseni festivali korraldaja ning arendab edukalt piirideülest koostööd. Näiteks eelmisel aastal Euroopa Liidu projekti raames esitletud keelpilliorkestri Camerata Nordica esinemine oli üks festivali meeldejäävamaid pärleid läbi aegade. 2016. aastal ootame ärevalt Ameerikate Talentide Orkestrit YOA ning maailma tippklassi kuuluvaid soliste, dirigente ja õppejõude.

 

Aeg kulgeb kiiresti – festivali veerandsada on pea täis saamas.

Kohtumisteni Rapla Kirikumuusika festivalil!

Koostanud Tiiu Luht ja PLMF (juuni 2015)