Vahastu kirik

6.07 kl 19
NORDICSOUNDS / PÕHJALA SAARTE HÄÄLED 25
VILLU VESKI JA TIIT KALLUSTE 

Raimonds Macats (klahvpillid, tšello, kromaatiline suupill, LAT),

Valerijus Ramoška (trompet, LIT) ja Taavo Remmel (kontrabass)

 

PÕHJALA HÄÄLED on aastakümneid tagasi sündinud duo, mis vormus pärast muusikute Villu Veski ja Tiit Kalluste mitmeid reise Läänemere ja Põhjamere saartele, kust ammutati loomingulist energiat ja autentset muusikalist materjali. Duo on välja andnud heliplaadid “Põhjala saarte hääled I ja II”. Saarte rahvamuusika, ühendatuna nüüdismuusika improvisatsioonilise helikeelega, on albumitel kõlavate kompositsioonide aluseks. Villu Veski

 

VILLU VESKI on Eesti saksofonist, ansamblijuht ja pedagoog. Veski alustas muusikaõpinguid klarnetiga Saaremaal Kuressaare muusikakoolis. 1980-1985 õppis saksofoni erialal Tallinna Konservatooriumis Olavi Kasemaa klassis. Täiendanud end 1988 Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is USA tenor-saksofonist Ernie Wilkins'i käe all ja 1989 Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias Nice'is prof. Claude Delangle'i juhendamisel. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni- ja improvisiatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Olnud õppejõuks workshop'idel Saksamaal Freiburgis ja Norras. Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige (alates 1999). Villu Veski kui solisti ja ansamblisti repertuaaris on klassikalised altsaksofoni teosed ning rohkelt loomingut saksofonikvartetile, teisalt dzhässi poolel aga eelistatuna old swing style ning etno-jazz ja funky-groove. Ta on esinenud sageli Eesti muusika päevadel ja NYYD-festivalil eesti uuema muusika ettekandjana, viimati 1999. aastal. Ta on esiettekandele toonud Eesti heliloojate Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis olid pühendatud talle ning soleerinud Tambergi populaarses "Concerto grosso's" ja teistegi Eesti muusika teoste ettekandeil, esitanud ka Glazunovi Saksofonikontserdi, mänginud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga Eesti dirigentide Neeme Järvi, Peeter Lilje, Vello Pähna, Arvo Volmeri ja Tarmo Leinatamme juhatusel. Villu Veski oli ka Eesti Kontserdi korraldatud festivali "Saxomania" üks organisaatoreid ja esinejaid 1998. a. Koos Tallinna Saksofonikvartetiga on ta esinenud paljudel festivalidel Eestis ja mitmel pool välismaal, sh ka 11. World Saxophone Congress 1997 Hispaanias, Valencias, 12. World Saxophone Congress 2000 Kanadas, Montrealis, lisaks koos akordionist Tiit Kallustega 2. Europan Congress on Clarinet and Saxophone Association 1998 Poolas, Krakovis, Stockholmi Moodsa Kunsti Muuseumis Stockholmis, World EXPO 2000 Hannoveris, Pori International Jazz'il 1999 Soomes, Moskvas, Vilniuses ja Riias. Jazzmuusikuna on Villu Veski olnud ansamblite "Avicenna" (1986-1990) ja Saxappeal Band" (aastast 1992) asutaja ja juht, koos akordionist Tiit Kallustega osaleb projektis "Põhjala saarte hääled". Ta on kaasa teinud kõigil Eesti jazzfestivalidel (Jazzkaar, Tudengijazz, Fiesta International, Rock Summer, Tartu Jazz Festival), paljudel Skandinaavia festivalidel - 1988. a. Avicenna ja Sergei Manukjaniga Pori Jazzfestivalil , 1999. a. samas koos Tiit Kallustega projektiga "Põhjala saarte hääled", 1994 Bergeni Nattjazz Saxappeal Bandiga, Copenhagen Europan Cultural Capital "Artgenda '96", veel Tbilisi International Jazz Festival (1986), festival Ossennije Ritmy" Leningradis (1990), "Stupenka v Parnass" Moskvas (1990), Adolphe Sax Festival Dinant'is, Belgias (1994). Villu Veski on olnud tegev ka heliloojana ja  loonud tunnusmuusikaid reklaamidele.

TIIT KALLUSTE on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli 1981. a. ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. a. Samast aastast alates tegutsenud vabakutselise muusikuna. Töötanud 1997-2007 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõuna, alates 1998. a. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli ning 2004. a. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akordioni ja improvisatsiooni õppejõud. 1999-2011 Eesti Akordioniliidu president, 2001-2007 Põhjamaade luulefestivali muusikaline kujundaja. T. Kalluste on isikupärase ja omanäolise akordionistina olnud oma instrumendil suunanäitajaks ning teerajajaks improvisatsioonilise muusika vallas. Improvisatsioonilist muusikat ja jazzi mängiva akordionistina on ta esinenud mainekatel festivalidel ja kontsertlavadel Balti- ja Põhjamaades, Euroopa suurlinnades, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ning Venemaal. Pärast esimest ülesastumist tudengina festivalil “Tudengijazz” (1982) järgnesid koostööd paljude muusikutega mitmetes jazzi mängivates projektides ning omanimelise jazzgrupi Tiit Kalluste Jump Band moodustamine. Selle koosseisuga on salvestatud heliplaadid on Pump Jump Fellows (1999) ja Spécialité Française/ Prantsuse spetsialiteet (2008). 1997.a. sündis koostöös saksofonist Villu Veskiga laialdast rahvusvahelist vastukaja leidnud projekt “NordicSounds/ Põhjala saarte hääled”, millega esinetud rohkem kui 20 välisriigis. Kolmel heliplaadil salvestatud originaalmuusikat on muuhulgas kasutatud ka mitmetes kino- ja telefilmides (ETV, Parkfilm, MA.JA.DE Filmproduktion, Allfilm). Teise suurprojektiga Tango Nuevo/ Jazz'n'Tango, kaastegevaks Daniel Pipi Piazzolla (löökpillid, Argentiina) on esinetud Euroopa suurlinnades Pariisis. Luxemburis, Brüsselis, Antwerpenis ning Eesti suurematel kontserdilavadel. Kontsertsalvestus Tiit Kalluste ja Villu Veski muusikaga on salvestatud DVD-l “Tango Nuevo” (2003) ja CD-l “Mi tango en Buenos Aires” (2005).

 

RAIMONDS MACATS on väga mitmekülgne muusik - helilooja, produtsent ja arranžeerija. Ta on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia tšello erialal ning olnud korduvalt rahvusvaheliste konkursside laureaat, samas on ta ainuke läti professionaalne suupillimängija. Klahvpillimängijana on osalenud paljudes bändides, nagu "Sipoli", "Inversija", "Odis", ning koostööd teinud pea kõigi Läti muusikutega. 1991. aastast oli Macats USA tuuril ansambliga "Odis" ning osales Washingtonis Ramsey Lewise muusikalises programmis Black Entertainment Television. Alates 1993. aastast on Raimonds Macats Laima Vaikule showgrupi muusikaline direktor ning mängib regulaarselt Raimonds Paulsi showprogrammis. Macats on enam kui 15 CD produtsent ja arranzheerija, sealhulgas "Laima" ning mitmed Raimond Paulsi ja Imantis Kalninði projektid. Esinemised on teda viinud Taani, Rootsi, Norrasse, Iisraeli, Saksamaale, USA-sse ja Venemale. Aastal 2000 asutas ta nüüdisjazz kvinteti "R.M.B." Käesoleval ajal on Macats tihedalt seotud projektides Eesti muusikute Villu Veski ja Tiit Kallustega, kus mängib suupilli ja klahvpille. Lähiajal on ilmumas CD Raimonds Macatsi instrumentaalmuusikast.

 

VALERJUS RAMOŠKA on kontrabassist Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias, Läti J. Vitolsi nim. Muusikaakadeemia vanemlektor ja ansambli Hortus Musicus liige. Viimase kümne aasta tööd on olnud mitmed soolokontserdid, kammermuusika ettekanded, osalemine suurvormide ettekannetel ja kunstivormide piire ületavad projektid. Rakvere Teatri lavastus Tõnu Õnnepalu “Kevad ja Suvi ja” live muusikaline kujundus koos lavastaja Tiina Mälbergiga. Muusika tantsuetendustele “And Red” ja “And Blue” Fine 5 tantsuteatrile. Arvukad kontsertreisid Iisraeli, Venemaale, USAsse, Šveitsi, Itaaliasse, Jaapanisse ja mujale, erinevates koosseisudes on loodetavasti aidanud Eestit ka välismaailmas tutvustada. Osalenud ligi 50 helikandja salvestamisel. Suurem tunnustus jääb 2013.a., kui T. Remmel pälvis Danske Panga poolt nimetatud Aasta Jazzmuusiku tiitli.


TAAVO REMMEL on kontrabassist Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias, Läti J. Vitolsi nim. Muusikaakadeemia vanemlektor ja ansambli Hortus Musicus liige. Viimase kümne aasta tööd on olnud mitmed soolokontserdid, kammermuusika ettekanded, osalemine suurvormide ettekannetel ja kunstivormide piire ületavad projektid. Rakvere Teatri lavastus Tõnu Õnnepalu “Kevad ja Suvi ja” live muusikaline kujundus koos lavastaja Tiina Mälbergiga. Muusika tantsuetendustele “And Red” ja “And Blue” Fine 5 tantsuteatrile. Arvukad kontsertreisid Iisraeli, Venemaale, USAsse, Šveitsi, Itaaliasse, Jaapanisse ja mujale, erinevates koosseisudes on loodetavasti aidanud Eestit ka välismaailmas tutvustada. Osalenud ligi 50 helikandja salvestamisel. Suurem tunnustus jääb 2013.a., kui T. Remmel pälvis Danske Panga poolt nimetatud Aasta Jazzmuusiku tiitli.