Rapla kirik
09.07 kell 19
PÄRT UUSBERGI AUTORIÕHTU
EESTI SINFONIETTA, kontsertmeister Peeter Margus
EESTI LÖÖKPILLIKVARTETT
koosseisus Karl Johann Lattikas, Tanel-Eiko Novikov, Lauri Metsvahi ja Tiit Joamets
*kell 18 vestlus-kohtumine peapiiskopiga
KAVA
Pärt Uusberg (1986)
„Sina“ (2021)
„Meeleolud lapsepõlvest“ (2011) - I, II, III
„Metsluiged“ (2022)
„Muinasjutt“
„Kannatus“
„Lootus“
„Eestimaa taevastes kumab....“ (2015)
„Roheliste lehtede tagant sinitaevast kumab“
„Öö hakul“
„Virmalised“
„Palve“
„Kuma..." (2023), maailma esiettekanne
EESTI SINFONIETTA on eraalgatusel sündinud vabakutseline orkester, kelle sooviks on leida uus väljenduskeel klassikalisele muusikale tänapäeval. Kümmekond aastat koos mänginud Eesti Sinfonietta muusikute jaoks on väga oluline eesti muusika ja muusikute tutvustamine maailmas. Nii on nad esinenud mitmetel mainekatel maailmalavadel sealhulgas 2018. aasta maikuus Viini Musikvereini Kuldses saalis, dirigent Kristiina Poska juhatusel ja 2022. aasta märtsis Viini Konzerthausis, dirigent Emilia Hovingu juhatusel. 2021. aasta juulikuus ning 2022. aasta aprillis osales Eesti Sinfonietta rahvusvahelises ooperiproduktsioonis islandi helilooja Karolina Eiriksdottiri poolt Ahvenamaa 100. iseseisvuspäevaks loodud ooperis "Lisbeta". Lisaks kontserttegevusele väljaspool Eestit on orkester mänginud paljudel Eesti festivalidel ja kontserdisarjades. Eesti Sinfonietta teeb omanäoliseks tema paindlikkus, mis tähendab, et orkestri koosseis sõltub mängitavast repertuaarist, ulatudes 12-liikmelisest ansamblist 55-liikmelise orkestrini. Nii on Eesti Sinfoniettal võimalus mängida olulist osa maailma muusikapärandist. Eesti Sinfonietta peab väga oluliseks anda soleerimisvõimalusi oma mängijatele ning arvestab seda kontserdikavade koostamisel. Alates juunist 2023 on Eesti Sinfonietta kontsertmeister Peeter Margus. Orkestri külailiskontsertmeistrid on Anna-Liisa Bezrodny ja Rūta Lipinaitytė . Tihe koostöö seob Eesti Sinfoniettat ka leedu tippviiuldaja Rūta Lipinaitytėga. Pärt Uusbergi muusikat on orkester mänginud läbi aastate. Kontsert Rapla Kirikumuuska Festivalil on aga Pärt Uusergi esimene autoriõhtu, kus kõlab heliloojalt vaid instrumentaalmuusika. www.eestisinfonietta.ee
PEETER MARGUS (1995) on õppinud viiulit Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis esmalt Tiina Pangsepa käe all ning seejärel Ivi Tiviku juures. 2019. aastal omandas ta bakalaureusekraadi klassikalise viiuli erialal Sibeliuse Akadeemias ja 2022. aastal magistrikraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny õpilasena. Solistina on Peeter Margus üles astunud Eesti Kaitseväe Orkestri, Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri, noorteorkestri Reaalmažoor ja orkestri Weinviertler Philharmonikeri ees. Aastatel 2016-2022 mängis Peeter Margus Tallinna Kammerorkestris. Alates aastast 2022 töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nooremteadurina ning omandab doktorikraadi. Juunist 2023 on Peeter Margus Eesti Sinfonietta kontsertmeister.
EESTI LÖÖKPILLIKVARTETT sündis aastal 2020 ning andis esimesed kontserdid 2021. aastal Pärnu Kontserdimajas ja Estonia Kontserdisaalis kavaga “Löögi ilu”. Kvartetis mängivad neli eesti silmapaistvat löökpilliartisti: Karl Johann Lattikas, Lauri Metsvahi, Tiit Joamets ja Tanel-Eiko Novikov, kes kutsuvad kuulajaid avastama löökpillide rikkalikku maagilist kõlamaailma. Löökpillidele iseloomulikult on teosed kontserdikavades ka visuaalselt kaasahaaravad ning eripalgelised, kus virtuoossed kiirerütmilised jooksud trummidel vahelduvad kaunilt pehmekõlaliste meditatiivsete helidega marimbal ja vibrafonil. Publikule kuulamisnaudigut ja vaatemängu pakkudes soovib kvartett inspireerida eesti heliloojaid kirjutama rohkem löökpillimuusikat. Nii ongi lühikese tegutsemisaja jooksul tellitud teosed Pärt Uusbergilt, Alisson Kruusmaalt ja Robert Jürjendalilt. Eesti Löökpillikvarteti repertuaar on väga mitmekülgne. Lisaks eesti heliloojatelt ja maailma löökpillimuusika kuldvarast pärit teostele on kavades ansambliliikmete endi seadeid barokist rokini. Esimese välisesinemise tegi Eesti Löökpillikvartett 2022. aasta sügisel rahvusvahelisel muusikafestivalil IMF Buxtehude, kus nii publikult kui ka muusikaajakirjanikelt saadi väga positiivset tagasisidet. Aastal 2023 valiti Eesti Löökpillikvartett Eesti Kultuurkapitali kaks aastat kestvasse instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi.
KARL JOHANN LATTIKAS alustas muusikaõpinguid aastal 2000 Nõmme Muusikakoolis Eero Läte klaveriklassis ning jätkas aastal 2005 Tallinna Muusikakeskkoolis Martti Raide juures. 2007 asus ta lisaerialana õppima löökpille, õpetajateks Kristjan Mäeots, Aleksandra Kremenetski ja Vambola Krigul. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist 2013. aastal, sooritas ta edukad sisseastumiseksamid Helsinki Sibeliuse Akadeemiasse. Samal aastal valiti ta esimese eesti muusikuna Euroopa Liidu Noorteorkestri Leverhulme suveakadeemiasse. Aastal 2017 lõpetas Lattikas bakalaureusekraadiga löökpillide interpretatsiooni eriala Sibeliuse Akadeemias, kus tema õppejõududeks olid Antti Rislakki, Pasi Suomalainen, Samuli Viitanen, Lassi Erkkilä, Kazutaka Morita ja Timothy Ferchen. Aastatel 2017-2022 õppis Karl Johann Lattikas Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkkoolis, omandades magistrikraadi löökpillide interpretatsiooni erialal, juhendajates Patrick Kersken, Johannes Wippermann, Carlos Tarcha ja Peter Haensch. Ta on täiendanud ennast John R. Becki, Mark Braafharti, Damien Bassmani, She-E Wu ja Raphael Haegeri meistriklassides. Solistina on Karl Johann Lattikas mänginud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Sinfonietta ees. Sooloesinemistest olulisimad on olnud „Bach ja marimba“ Eesti Kontserdi sarjas „Mängud alateadvusega“, „Teistmoodi Bach“ ning “Kahekõne” koos tšellist Theodor Sink’iga festivalil BachFest. Karl Johann Lattikas on töötanud mitmete erinevate orkestrite ja koosseisudega ning tunnustatud dirigentidega üle Euroopa, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Eesti Festivaliorkester, Euroopa Liidu Noorteorkester, Baltic Sea Philharmonic, Helsinki Sinfonietta, Tapiola Sinfonietta, Aacheni Sümfooniaorkester, Kuopio Linnaorkester, Vaasa Linnaorkester, Lohja Linnaorkester, Kokkola Opera Ensemble, Turu Kuninkaantien Muusikot. Aastal 2019 mängis ta kevadhooja Hiinas Guiyangi Sümfooniaorkestris. Karl Johann Lattikasel olnud võimalus mängida mainekatel lavadel nagu Kölni Filharmoonia suur saal, Peterburi Filharmoonia suur saal, Viini Musikvereini Kuldne saal, Viini Konzethausi suur saal ning maailmajagudes, kuhu eesti muusikud harva satuvad, sealhulgas Lõuna-Ameerika ja Lähis-Ida. Karl Johann Lattikas kuulub Eesti Sinfonietta kolleegiumisse ning on Eesti Löökpillikvarteti asutajaliige.
LAURI METSVAHI alustas muusikaõpinguid 1996. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas selle löökpillide erialal cum laude, õpetajaks Kristjan Mäeots. Seejärel jätkas ta õpinguid paralleelselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikaliste löökpillide erialal Rein Roosi ja Odd Kyrre Alsviku juhendamisel ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis rütmimuusika suunal Andrus Lillepea õpilasena. Aastail 2011–2018 õppis ta Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis, kus omandas klassikaliste löökpillide orkestrisuunal magistrikraadi, õppejõududeks Joakim Anterot, Mika Takehara ja Niklas Brommare, ning seejärel kammermuusika suunal ka solistidiplomi Daniel Bergi, Håkon Kartveiti juhendamisel. Aastail 2016–19 töötas Lauri Metsvahi löökpillimängijana Stockholmi Puhkpillisümfoonikutes, kus 2017. aastal sai temast pillirühma kontsertmeister. Ta osaleb tihti Stockholmi Kuningliku Filharmooniaorkestri, Rootsi Raadioorkestri, Västerås Sinfonietta, Gävle Sümfooniaorkestri ja teiste Rootsi orkestrite töös. 2016. aastal liitus Metsvahi Läänemere Noortefilharmooniaga, aastail 2012–14 osales ta esimese eestlasest löökpillimängijana Euroopa Liidu Noorteorkestri turneedel. Alates 2019. aasta suvest töötab Lauri Metsvahi ERSOs. Lauri Metsvahi on mänginud mitmetes orkestrites, Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester ning ansamblid YXUS ja PaukenfEst sealhulgas.
TANEL-EIKO NOVIKOV on silmapaistev uue põlvkonna Eesti interpreet, kes jõudis löökpillisolistina laiema tuntuseni pärast ERR’i ja Eesti Kontserdi telekonkursi “Klassikatähed 2018” võitmist ning Eesti esindamist Klassika-Eurovisioonil Šotimaal.
Tanel esineb aktiivselt üle Eesti ning on solistina korduvalt ette astunud ka teistes Baltimaades, Skandinaavia maades, kaugemal Euroopas, Venemaal ja Iisraelis, soleerides muu hulgas Peterburi Maria Teatri kontserdisaali ning Jeruusalemma Teatri Henry Crown Halli laval. Ta on mänginud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jeruusalemma Sümfooniaorkestri, kammerorkestri Tel Aviv Soloists, Helsingi Politseiorkestri ja paljude teiste koosseisude ees. Hiljutiste saavutuste hulka kuuluvad finaali jõudmine maailma ühel mainekaimal marimbistide konkursil 7th World Marimba Competition Saksamaal Stuttgartis, 1. koht konkursil 19th Italy Percussion Competition ning Scandinavian Yamaha Scholarship Award 2023 võitmine. Tanel alustas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, asudes 2008. aastal õppima Kristjan Mäeotsa löökpilliklassi. 2019. aastal jätkas ta õpinguid Rootsis Sundsgardeni Rahvakõrgkoolis maailmas kõrgelt hinnatud löökpillisolisti Johan Bridgeri juures ning hetkel õpib ta Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias marimbavirtuoosi Anders Kann Elteni käe all. Samuti on Tanel saanud tunde mitmetelt maailma tipp-löökpilliartistidelt, nende hulgas Martin Grubinger, Theodor Milkov, Pius Cheung, Eriko Daimo, Casey Cangelos Taneli eesmärk on populariseerida löökpillimängu Eestis veelgi ja avardada marimba võimalusi sooloinstrumendina.
TIIT JOAMETS on Tartust pärit Eesti löökpillimängija, kes töötab Rahuvsooper Estonia orkestris ning õpetab löökpille Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Igapäevase töö kõrvalt osaleb erinevate ansamblite töös, kus mängib nii palju kui võimalik vibrafoni.
Tiit Joamets on lõpetanud löökpillide erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli, Flaami Kuningliku Konservatooriumi bakalaureusekraadiga ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriktraadiga cum laude.
PÄRT UUSBERG on Eesti noor helilooja ja dirigent, kes on sündinud 16.12.1986 Raplas. Ta on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal (2009, õpetaja Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal (2014, professor Tõnu Kõrvits) ning teise magistrikraadi 2018. aastal koorijuhtimise erialal (professor Tõnu Kaljuste). Praegu on Uusberg vabakutseline helilooja ja dirigent. Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmimuusikat. Ilmunud on mitmeid autoriplaate („Siis vaikivad kõik mõtted“, „Liiv, meri ning mõtted“, „Õhtu ilu“, „Luiged läevad“, „Eestimaa atmosfäärid“). Dirigendina on ta olnud 2008. aastast enda poolt asutatud kammerkoori Head Ööd, Vend peadirigent ning ühtlasi juhatanud külalisdirigendina erinevaid projekte (sealhulgas Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori, kammerkoori Voces Tallinn; juhtinud Eesti Segakooride Liidu suvekooli kui ka rahvusvahelisi ateljeesid). 2019. aastal võitis ta VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi. 2019. aasta üldlaulupeol juhatas Uusberg enda loodud kantaati „Igaviku tuules“ ning on tulevase noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht. Eesti Kooriühing on tunnustanud Uusbergi kahel korral aasta kooriheliloojana (2012, 2018), samuti pälvis ta 2021. aasta tegemiste eest aasta dirigendi tiitli.