Hageri vennastekoguduse palvemaja
11.07 kell 19
SEE PÄÄV NÜÜD MEILE KÄTTE SAI
Ansambel TRISKELE
*kontserdile järgneb vestlus-kohtumine ansambliliikmetega
ANSAMBEL TRISKELE
Tarmo Tabas – laul
Ergo-Hart Västrik – laul
Heikki-Rein Veromann – flöödid, laul
Toivo Sõmer – lauto, mandoola, kandled, laul
Janno Mäe – trummid, kellamäng, laul
KAVA
Nikolaus Decius (1485–1541), rahvapärane variant Kolga-Jaanist
„Nüüd olgu ikes igävest’“ / „Allein Gott in der Höh’ sei Ehr”
Johann Leon (1530–1597), rahvapärane variant Saaremaalt Mustjalast
„Su hooleks ennast annan ma“ / „Ich hab' mein Sach Gott heimgestellt”
Lõunaeestikeelsed koraalid 19. saj. vennastekoguduse lauluraamatust
„Oh inemin, kel heng om sant“
„Oh kae mõrsja, kuis peigmees“
Põhjaeestikeelne koraal 19. saj. vennastekoguduse lauluraamatust
„See pääv nüüd meile kätte sai“
Lõunaeestikeelsed koraalid 19. saj. vennastekoguduse lauluraamatust
„Mu helde Jeesus, minu rõõm“
„Mes hirmu võip mul surm siin tettä“
Christoph Karl Ludwig von Pfeil (1712–1784), rahvapärane variant Hallistest
„Õnn selle elomajale“ / „Wohl einem Haus, wo Jesus Christ”
Martin Luther (1483–1546), rahvapärane variant Otepäält ja Kihnust
„Üts õige õnnis mees om see“ / „Wohl den, der Gottes Frucht steht”
„Oh isa taevariigi sees“ / „Vater unser im Himmelreich”
Kontserdi kava koosneb põhiosas eesti rahvakoraalidest, mille viisid kirjutati üles rahvasuust 20. sajandi alguses. Need meloodiad esindavad tollel ajajärgul Eesti äärealadel püsinud vaimulikku laulutraditsiooni, mis pärineb ajast enne orelite kasutuselevõttu koguduselaulu saatmisel. “Keerutustega koraale” lauldi eestlaulja järgi ning ka väljaspool kirikut, kus need hakkasid elama n-ö oma elu. Rahvapärastes koraalides võib küll sageli ära tunda luteriusu kirikus kasutusel olnud viise, kuid neid on osadel juhtudel lihtsustatud, teisalt aga enamal määral kaunistatud. Rahvakoraalide kõrval kõlavad kavas vennastekoguduse tundelised laulud, mille viisid ja tekstid on pärit 19. sajandi käsikirjalistest lauluraamatutest Eesti Kirjandusmuuseumis. 18. sajandi alguses levis Eestis vennastekoguduse liikumine, mille rahvapärastes vormides rõhutati siirast ja ekstaatilist “südameusku”. Vennaste usupraktikas olid olulisel kohal laulutunnid, mis hakanud rahvale sedavõrd meeldima, et süütegusid karistati neist osavõtu keeluga. On teada, et laulutundides saadeti laulmist pillidega, näiteks flöödi ja kandlega, mis on peamised saatepillid ka siinses kavas. Koraalide seaded on valminud ansambli ühisloominguna, helipilti on rikastatud nii eesti rahvapillide kui ka keskaja muusika instrumentidega. Ansambel Triskele liikmeid ühendab huvi eri maade ja rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Neid mõjusid on ansambel loovalt kasutanud oma kõlapildi loomisel ja allikmaterjali tõlgendamisel. Kahekümne kahe tegutsemisaasta jooksul on ansambel Triskele välja andnud seitse CD-albumit: Eesti rahvakoraalide kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud arhailine regilauluvaramu, samuti on järjepidevalt esitatud Euroopa keskaja muusikat. Ansambel ühendab oma seadetes rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi. Kõlavad nii eesti rahvapillid (kandled, mandoola, parmupill) kui ka Euroopa keskaja instrumendid (lauto, flöödid, trummid). Kaks kümnendit peaaegu muutumatuna püsinud koosseisuga ansambli liikmed moodustavad sõpruskonna, kes musitseerimise kõrval on tegevad erinevatel elualadel nagu näitlemine, raadiotöö ning õpetamine huvi- ja ülikoolis. Ansambel Triskele on andnud kontserte paljudes Eestimaa kirikutes ning üles astunud pärimus- ja kirikumuusika festivalidel. Triskele on esinenud näiteks Montalbane ja Usedomi festivalidel Saksamaal, Püha Vaclavi muusikafestivalil Prahas, Sommelo rahvamuusika festivalil Soomes, rahvusvahelisel festivalil Skamba skamba kankliai Vilniuses ja tosinal korral Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. 2017. aasta oktoobris pälvis ansambel Triskele Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia Eesti vaimulike rahvaviiside esitamise ja traditsioonide edasikandmise eest. 2019. aastal esindas ansambel Triskele Eestit Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) korraldataval jõulumuusika päeval kavaga “See jõulupäev on rõõmust suur”.