top of page

Rapla kirik

14.07 kl 19

VALGUS VARJUDES

Maarjamaa Filharmoonikute koor ja orkester

Karmen Puis metsosopran, Teater Vanemuine, Germán Gholami tenor, ESP

Tadas Motiečius akordion, LIT, Evelin Uue tšello, dirigent Lilyan Kaiv

 

KAVA

Arnold Schönberg (1874–1951)
„Kirgastunud öö” / „Verklärte Nacht”, op. 4

Camille Saint-Saëns (1835–1921)
Tšellokontsert nr. 1 a-moll, op. 33

Luis Bacalov (1933–2017)
„Tango missa” / „Misa Tango”

KARMEN PUIS on lõpetanud Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli (1993, Aino Kõiv) ja Eesti Muusikaakadeemia (1997, Tiiu Levald), kus omandas ka magistrikraadi (2005, cum laude, prof. Jaakko Ryhänen). Ta on töötanud Eesti Raadio Kooris koorilaulja ja solistina. Alates 1997 laulab Puis teatris “Vanemuine” ooperi- ja operetisolistina ning aastast 2004 on lauluosakonna õpetaja H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis. Puis on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides, andnud soolokontserte mitmetes Eesti linnades koostöös pianist Jaanika Rand-Sirbiga. Pikaajaline koostöö seob teda organist Anna Humalaga, kellega koos on esinetud erinevates Eesti kirikutes ja eeskätt Tartu Pauluse kirikus. Teatris Vanemuine on Puis loonud üle 60 lavarolli, nende seas näiteks Donna Elvira, Dorabella ja Krahvinna Almaviva (Mozart “Don Giovanni”, "Cosi Fan Tutte" ja "Figaro pulm"), Brangäne (Wagner “Tristan ja Isolde”), Concepcion (Ravel "Hispaania tund"), Galatea (Händel "Acic ja Galatea"), Solveig/Anitra (Grieg "Peer Gynt"), Elisabetta (Donizetti "Maria Stuarda") Tatjana (Tšaikovski "Jevgeni Onegin"), Charlotte (Massenet "Werther"), Catharina Vycken (Tubin "Reigi õpetaja"), Liina (Aints "Rehepapp"), Hanna Glawari (Lehár "Lõbus lesk"), Krahvinna Zedlau (Strauss "Viini veri"), Hodel (Bock "Viiuldaja katusel"), Abtiss (Rodgers/Hammerstein "Helisev muusika") jpt. Puis on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi (2006), Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia (2007), G. Otsa nim. preemia (2010), Aasta Vanemuislane (2011) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia (2012, muusikalavastuste kategoorias).

EVELIN UUE on lõpetanud Reet Metsa juhendamisel H. Elleri nim. Muusikakooli tšello eriala (2024). Ta on osalenud Troels Svane, Indrek Leivategija, Wayne Foster-Smithi, Ēriks Kiršfeldsi ja Henry-David Varema meistriklassides, samuti paljudel üleriigilistel konkurssidel ja on mitmekordne Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivali laureaat. Uue on osa võtnud Järvi Akadeemiast ning mitmel korral KRATT-festivalist ja C-Jam Cellofestist. Ta on teinud koostööd Maarjamaa Filharmoonikutega alates 2020. aastast ning mänginud Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestris, KRATT-festivali sümfooniaorkestris ja Eller Sümfonietis.

LILYAN KAIV on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolmel erialal: kooridirigent (1998, prof. Toomas Kapten), muusikamagister (2002, prof. Toomas Kapten) ja sümfooniaorkestri dirigent (2005, prof. Jüri Alperten). Alates 2019. aastast töötab Kaiv Maarjamaa Filharmoonikute orkestri ja koori muusikajuhi ning dirigendina. Ta on olnud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli sümfooniaorkestri „Eller Sümfoniett” dirigent (2000–2022), dirigeerimisosakonna juhataja (2008–2022) ning Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri abidirigent ja mänedžer (1996–2001). Kaiv on saavutanud mitmeid olulisi tunnustusi ja auhindu: I preemia New Yorgi Klassikalise Muusika Konkursil (2023), Maestro Gábor Hölleringi meistriklassis ja konkursil (2019) ning Rahvusvahelisel dirigentide konkursil Tallinnas (2002) ja Riias (2000, 1997); II preemia Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil (2003); finalist Ernö Lanyi nimelisel, Only Stage ja Hans von Bülowi nimelisel dirigentide konkursil (2021) ning Blue Danube (2015, 2013) ja Luigi Mancinelli ooperidirigentide konkursil (2014). Kaiv on osalenud mitmetel meistrikursustel, sh Gábor Hölleringi, Vladimir Ponkini, Eri Klasi, Neeme Järvi, Neil Thomsoni, Jorma Panula, Paavo Järvi, Aleksander Dmitrjevi ja Roman Matsovi juhendamisel. Kaiv on töötanud tuntud orkestritega, nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Dohnányi Orchestra Budafok, Moskva Kammerorkester, Liepāja Sümfooniaorkester, Peterburi Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester, Vaasa Linnaorkester ja Läti Riiklik Koor „Latvija". Oma töös orkestrite ja kooridega on Kaiv esitanud palju vokaalsümfoonilisi teoseid, sümfooniaid ja instrumentaalkontserte. Tema repertuaar on väga mitmekesine, hõlmates muusikat varaklassikast kuni 21. sajandini ning sisaldades ka suurt valikut eesti muusikat.

GERMÁN GHOLAMI on pärit muusikute perekonnast. Tema ema María Ángeles Torres-Pardo Criado on klassikaline sopran ja Aranjuezi Konservatooriumi kitarriõpetaja ning isa Ali-Reza Gholami on džässtrompetist ja muusikaterapeut. Gholami vanemad olid ka tema esimesed muusikaõpetajad. Varajases lapsepõlves alustatud viiuliõpingutele lisandusid hiljem flöödi- ja laulutunnid. Gholami on omandanud muusikalise hariduse Alcalá Ülikoolis (2012), täiendades end rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalpedagoogide Berle Sanford Rosenbergi ja Jenni Anvelt-Scarafoni meistriklassides ning itaalia tenori Federico Lepre juhendamisel. Gholami tenorikarjäär algas 2012. aastal Vanemuise teatri ooperitrupis. Ta on andnud kontserte ning osalenud ooperietendustes ja muusikalides mitmetes riikides, sh Eestis, Itaalias, Hispaanias, Iisraelis, Šotimaal, Lõuna-Koreas, Venemaal, Poolas, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Ameerika Ühendriikides. Gholami olulisemate ooperirollide hulka kuuluvad Arturo (G. Donizetti „Lucia di Lammermoor“, Eesti), Mozart (N. Rimski-Korsakov „Mozart ja Salieri“, Eesti), Mantova hertsog (G. Verdi „Rigoletto", Šotimaa), Alfredo (G. Verdi „Traviata“, Iisrael), Mario Cavaradossi (G. Puccini „Tosca“, Lõuna-Korea), Don Jose (G. Bizet „Carmen“, USA) ja Hyllus (G. Fr. Händel „Herakles“, Prantsusmaa). Gholami on esinenud koos Janne Ševtšenko (RO Estonia), Annely Peebo (Viini Rahvaooper), Elina Netšajeva ja paljude pop-artistidega, aga ka Lembit Saarsalu kvartetiga projektis „Ooper ja jazz“. Solistina on ta esinenud koos Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ja Vanemuise Sümfooniaorkestriga, maestro Elio Orciuolo meistriklassis Itaalias. Pikem koostöö on toimunud ansamblitega Grupo Canzona ja Musicalis Tenors (Hispaania) ning Great Tenors (Poola). 2022. aastast kuulub ta uude rahvusvahelisse kolme tenori projekti Impulso Tenors. Gholami on Robert Burnsi laulukonkursi laureaat (2017, Eesti), tenorite konkursi „Opera na Zamku“ finalist (2018, Poola) ning konkursi „Jeruusalemma ooper“ finalist (2018, Iisrael).

TADAS MOTIEČIUS on tegev akordionistina nii Leedus kui mujal maailmas. Ta esineb sageli Leedu kammer- ja sümfooniaorkestrite solistina, samuti erinevate kaasaegsete, džässi-, vokaal- ja kammermuusikaansamblite koosseisudes. Motiečius on enam kui kolmekümne rahvusvahelise konkursi võitja ning osalenud erinevatel festivalidel, seminaridel ja projektides. Oma muusikaliste saavutuste eest on ta pälvinud Leedu „Queen Morta” auhinna. Samuti on teda autasustanud Leedu presidendid Valdas Adamkus ja Dalia Grybauskaite.

MAARJAMAA FILHARMOONIKUTE KOOR JA ORKESTER on asutatud 2019. aastal dirigent Lilyan Kaivi poolt ning tähistab sel aastal juba oma viiendat sünnipäeva. Koori ja orkestri liikmed on nii professionaalidena tegutsevad muusikud, kui ka muusikalist haridust omavad, ent teistel erialadel töötavad inimesed. Maarjamaa Filharmoonikud on kujunenud Tartu ja Lõuna-Eesti muusikutele ning lauljatele oluliseks koosluseks ning pakuvad harjutus- ja esinemisvõimaluste professionaalseks musitseerimiseks. Lisaks rahvusvahelisele ja maailmakuulsale heliloomingule keskenduvad nad oma kontserttegevuses Eesti heliloojate muusikale, Eesti kultuuripärandile ja riiklikele ning rahvakultuuri tähtpäevadele.

bottom of page