LEMBIT SAARSALU KVARTETT
Lembit Saarsalu - tenorsaksofon
Susanna Aleksandra - vokaal
Olav Ehala - klaver
Toivo Unt - kontrabass
Toomas Rull - löökpillid
KAVA
Lembit Saarsalu (1948)
„Koduväraval“
„Muretu lapsepõlv“
„Ood sinises“ / „Ode in blue“, seade Andrus Rannaääre
„Laul Irmelile“
„Kell kuus peale lõunat“
Olav Ehala (1950)
„Siin on oja“
Lembit Saarsalu (1948), tekst Irmeli Saarsalu
„Lend üle kõrbe“
„Nood kauged suved“
Susanna Aleksandra (1989)
„Sinulgi on oma viis“
„Rohkem kui ilus“
Uno Naissoo (1928–1980)
„Õnne algus“
Duke Ellington (1899–1974)
„Indigo tuju“ / „Mood indigo“
LEMBIT SAARSALU on rahvusvaheliselt üks mainekam eesti džässmuusik ja saksofonist. Ta on pärjatud tiitlitega ”Eesti džässi visiitkaart”, „Jazzi pärl“ jmt. Ta on andnud ligi 10 000 kontserti maailma eri paigus, teinud koostööd džässi suurkujudega, andnud meistrikursuseid USAs, Saksamaal, Soomes, Venemaal. Koostöös sümfooniaorkestritega on ette kandnud džäss-sümfoonilisi suurvorme Eestis, Soomes, Rootsis ja Ameerikas. 2018. aasta sügisel omistati Saarsalule Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia „Eesti jazzi suurkuju“.
SUSANNA ALEKSANDRA on džässvokalist, helilooja ja sõnade autor. Susanna haarab publikut oma karismaatilise lavaoleku ja mitmekülgse vokaaliga. Ta on hea lugude jutustaja ja mängib vaevatult meloodiate, sõnade ja muusikaliste ideedega. 2015. aastal ilmus Susanna Aleksandra esimene omaloominguline album “Miracles”. Tema teine album "Souls of the Night", millel teevad kaasa Põhja-Euroopa parimad jazzmuusikud, ilmus 2020. aasta märtsis (Blue Gleam) Jaapanis. Albumi rahvusvaheline versioon ilmus 2021. aasta jaanuaris Soomes nime all "The Siren" (Eclipse Music) ning sai Eesti Muusikaauhindade 2021. aasta jazzalbumi nominatsiooni. Lisaks valis maailmakuulus džässmuusika ajakiri “Jazzwise” selle albumi 2021. aasta parimate hulka. Susanna teine kirg peale muusika on keeled. Tal on kraad prantsuse keele ja kirjanduse alal ning ta räägib soravalt kuute erinevat keelt. Talle meeldib muusikaliselt reisida ning laulab tihti mitmes keeles. Kontsertreisidel suhtleb ta rahvusvahelise publikuga igal võimalusel nende emakeeles. Susanna omandas bakalaureusekraadi Soomes mainekas Sibeliuse Akadeemias džässmuusika erialal. Praegu on ta lõpetamas magistrantuuri Sibeliuse Akadeemias. 2020. aastal sai ta stipendiumi USC Thorntoni muusikakoolis, kus õppis kahekordse Grammy nominendi Sara Gazareki ning Grammy võitja Bob Mintzer käe all. Susanna Aleksandra on üles astunud festivalidel Soomes, sh Jazz Finland tuur, Turu jazz Festival, Imatra Big Band Festival, Porvoo Jazz festival, aga ka sellistel festivalidel nagu Ancona Jazz Festival (Itaalia), Sõru Jazz Festival (Eesti), Brno muusika maraton (Tšehhi) Musicas Creativas (Gran Canaria, Hispaania), Auditorio de Tenerife (Tenerife, Hispaania), Kunstfabrik Schlot (Berliin), Blue Note Café (Strasbourg), Jazzy Colors (Pariis), Art Base (Brüssel). Susannat seob Lembit Saarsaluga perekondlik side. Lembit oli Susanna vanaisa Aleksander Rjabovi õpilane ja sõber ning Susanna õppis omakorda Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis, kus Lembit aastaid õpetas.
OLAV EHALA on nõutud pianist mitmete ansamblite koosluses, Eesti üks tuntum ja armastatum laululooja, filmi- ja teatrimuusika helilooja. Tema laulud on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna (1998 dotsent, 2004 professor), 2001-2014 tegutses Eesti Heliloojate Liidu esimehena, on Eesti Teatriliidu liige ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige.
TOIVO UNT on püsinud mitme dekaadi vältel Eesti ja endise Nõukogude Liidu mainstream džässbassistide eesotsas, aastast 1969 on tema põhitöökohaks on Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Unt on esinenud rahvusvahelistel džässifestivalidel, teinud koostööd nimekate välisartistidega, osalenud mitmetes rahvusvahelistes džäss-sümfoonilistes projektides ja arvukatel salvestustel. 1999. aastal oli ta Rahvusooper Estonias etendunud džässballeti “In The Mood” kunstiline juht ja mänädžer. Ta on Nõmme Jazz festivali algataja ja kunstiline juht.
TOOMAS RULL alustas tegevmuusiku teed 1984. aastal Eesti Riiklikus Filharmoonias. Ta on hinnatud löökpillimängija ja pedagoog, omanäolise muusika looja, ansamblijuht, vokalist, nõutud muusik paljudes ansamblikoosseisudes nii stuudios kui kontserdilaval. Ta on teinud koostööd paljude, erinevaid žanre viljelevate ansamblitega, osalenud ligi saja heliplaadi salvestamisel, millest tema autoriplaadid on “Rull’s Royce – Rull’s Choice” (2002), “Eesti hääled” (2005) ja “Going North” (2006). 2007. aastal pälvis ta tiitli „Aasta džässartist“.