CAMERATA MUSICA on sündinud 2023. aastal Eesti väljapaistvate keelpillimängijate algatusel. Kvarteti repertuaari kuuluvad kõrvuti eesti heliloojatega (H. Eller, T. Kõrvits, P. Uusberg) ka teosed maailma klassikalise muusika suurloojatelt (J. Haydn, W. A. Mozart, E. Grieg, J. Borodin, G. Verdi). Camerata Musica on oma lühikese tegutsemisaja jooksul üles astunud mitmetel kontsertidel ja mainekatel festivalidel nagu Rapla Kirikumuusika Festival, Mozartfest 2023 jt.

SIGRID KUULMANN on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Tiiu Peäske). Ta on täiendanud end Londonis Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis ja Düsseldorfis Robert Schumanni nim. Kõrgemas Muusikakoolis (prof. Rosa Fain). Ta on omandanud doktorikraadi muusika interpretatsioonis (2014, prof. Mari Tampere-Bezrodny) EMTAs, kus töötab ka õppejõuna. Tema mängu on juhendanud ka professorid I. Bezrodny, D. Sitkovetsky, M. Martin, P. Vernikov, Y. Neaman, J. Gerretz ning õpinguid toetanud Corporation of London, British Council Baltic States, Deutscher Akademischer Austauschdienst ja Eesti Kultuurkapital. Kuulmann on rahvusvahelise Heino Elleri nim. viiuldajate konkursi ja mitmete teiste konkursside laureaat-preemia võitja. Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa riikides, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas. Ta on pälvinud erilist tunnustust just Eesti heliloojate, eelkõige Tubina teoste esituste eest. Esmakordselt Eestis on tema ettekandes kõlanud Lutosławski Partita, Berio Sequenza VIII, Virkhausi Viiulikontsert nr 2, Bizet-Waxmani „Carmen-fantaasia“ jt teosed. Kuulmann on teinud salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule, sh Sibeliuse Viiulikontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Koostöös ERR-i ja Estonian Record Productions’iga on valminud CD-d nii romantilise sooloviiuli repertuaariga kui ka Tubina muusikast. Kuulmann on 2012. aastal loodud Trio Hemeīs asutajaliige ning Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

ELISABETH HÄRMAND alustas viiuliõpinguid 4-aastaselt Niina Murdvee käe all, jätkates Tallinna Muusikakeskkoolis Sigrid Kuulmanni ja Niina Murdvee juhendamisel ning lõpetades kooli 2014. aastal kuldmedaliga. Härmand on omandanud cum laude bakalaureusekraadi (2017) Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias (prof. Arvo Leibur) ning cum laude magistrikraadi (2019) Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis Tatiana Samouili ja Benjamin Braude juhendamisel. Härmand on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2019–2024) ning on alates 2024. aastast Rahvusooper Estonia orkestri liige. Lisaks on ta osalenud mitmete teiste orkestrite töös nii Eestis kui ka välismaal, sh Euroopa Liidu Noorteorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Verbieri Festivali Noorteorkester, Baltic Sea Philharmonic, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Eesti Sinfonietta jpt ning olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsertmeister. Härmand on pälvinud diplomeid paljudel vabariiklikel ja koolisisestel konkurssidel ning esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri (2013) ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri (2014) ees. Ta on täiendanud end Kolja Blacheri, Florian Dondereri, Friedemann Wezeli, Roberto Gonzaleze, Olivier Charlier' jpt meistrikursustel ning osalenud tuntud muusikafestivalidel, nagu Verbier Festival Šveitsis, Aurora Muusikafestival Rootsis, Villa Pennisi in Musica festival Sitsiilias ja Järvi Muusikafestival Pärnus.

JOHANNA VAHERMÄGI töötab vabakutselise solisti, kammermuusiku ja orkestrandina nii kodu- kui ka välismaal. Alates 2016 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vioola ja kammermuusika lektor. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (õp. Viljar Kuusk), omandanud bakalaureusekraadi Hispaanias, Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis (prof. Avri Levitan) ja magistrikraadi Iisraelis, Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias (vioola prof. Roi Shiloahi, kammermuusika prof. Zvi Plesser). Teda on autasustatud I preemiaga Hispaanias solistide konkursil „Illa de Menorca FIDAH“ (2011) ja Jeruusalemmas David Gritsi nim. keelpillimängijate konkursil (2015) ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga tipptasemel kontserttegevuse eest (2017). Ta on soleerinud ERSO, Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemia kammerorkestri, Young European Chamber Orchestra ees Eestis, Iisraelis, Itaalias ja Soomes ning on korduvalt üles astunud „Voice of Music“ kammermuusika festivalil Iisraelis, Musethica kammermuusika festivalil Zaragozas ja Tel Avivis, Berliini Muusikafestivalil, Pärnu Muusikafestivalil, Nargen Festivalil, Arvo Pärdi festivalidel nii Eestis kui ka Moskvas jm. Ta on teinud koostööd väljapaistvate muusikutega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Sharon Roffmann, Roi Shiloah, Marina Chiche, Zvi Plesser, Ivari Ilja, Triin Ruubel, Henry-David Varema, Riivo Kallasmaa, Anna Staskiewicz jpt. Vahermägi on osalenud Barcelona Liceu ooperiteatri orkestri, Jeruusalemma Sümfooniaorkestri, Eesti Festivaliorkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri jpt orkestrite töös ning salvestanud nt Vox Clamantise, Eesti Festivaliorkestri, kaasaegse muusika ansambli Ensemble Plural’i ja ERSO-ga Arvo Pärdi, Dmitri Šostakovitši, Luis de Pablo jt muusikat. Hiljutiste tegevuste hulka kuuluvad soolokontserdid Jeruusalemmas, kammermuusikakontserdid Jerusalem Music Center’is koos Achinoam Keisari (klaver) ja Ido Azradiga (klarnet), kontserttuuril soleerimine Itaalias koos Young European Chamber Orchestra’ga (kavas Mozarti „Sinfonia Concertante“), noorte Eesti solistide esitluskontsert Pärnu Muusikafestivalil koos Sten Heinojaga (klaver) jpm. Vahermägi mängib Thomas Urquhart’i 1650. aasta vioolal, mille on talle kasutada andnud Eesti Pillifond. Johanna Vahermägi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.

ANDREAS LEND alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õp.Laine Leichteri tšelloklassis. Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Peeter Paemurru). Aastatel 2005-2006 täiendas ta end Soomes, Sibeliuse Akadeemias (prof. Hannu Kiiski ja Heikki Pekkarinen). Lisaks on Lend osa võtnud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassidest (Frans Helmerson, David Geringas, Martin Ostertag, Jan-Erik Gustafsson, Niels Ullner, Marko Ylonen, Matias de Oliveira Pinto, Aleksander Ivashkin, Johannes Goritzki jt.). Lend on edukalt osalenud ning preemiaid pälvinud mitmetel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurss-festivalil „Renaissance“ (Armeenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004), III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijatekonkursil (Riia, 2002) ja laureaat rahvusvahelisel Liezeni tšellokonkursil (Austria, 2000). Samuti on Lend saanud maineka „The International Holland Music Session” suveakadeemia stipendiumi (2009 ja 2010) ning talle on omistatud PLMF preemia “Noor Muusik 2011”. 2007. aastal valiti Lend Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (peadirigent Vladimir Ashkenazy), mille koosseisus on ta esinenud üle terve Euroopa. Solistina on ta üles astunud selliste orkestrite ees, nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Camerata Nordica Chamber Orchestra, Youth Orchestra of America jt. 2024. aastal tegi Lend solistina debüüdi Kölni Filharmoonia suures saalis. Ta on töötanud tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2006-2016) ja Rahvusooper Estonias (al 2016), kus alates 2023. aastast on ta tšellorühma kontsertmeister. Lisaks on Lend keelpillikvartett Prezioso ning ansambli Estonian Cello Ensemble liige ja tegev nii solisti kui kammermuusikuna paljudes teistes koosseisudes. Andreas Lend on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.