Cantigas de Santa Maria on suurimaid keskajast pärit ühehäälse laulu allikaid. Need laulud koguti kokku ja pandi kirja paarikümne aasta vältel kuningas Alfonso X (1221–1284) valitsemisajal ja tema initsiatiivil. On võimalik, et mõnedki laulud nende seast on tema enda looming. Kuningas Alfonso X (hüüdnimedega „Tark“, „Õpetatu“, „Astronoom“) oli Galiitsia, Kastiilia ja Leoni valitseja, suur teaduse ja kaunite kunstide patroon. Muuhulgas toetas ta aastaid Toleedo tõlkijate kooli, kus tõlgiti arvukalt antiik-kreeka ja araabia filosoofide töid, tehes need nii kättesaadavaks kristlikule Euroopale. Cantigad on säilinud neljas eri käsikirjas. Kokku on neid tervelt 420, neist üle 350 ka koos muusikaga. Käsikirjad on illustreeritud kaunite miniatuuridega, mis kujutavad muusikuid mängimas erinevaid tolleaegseid instrumente. Laulud on käsikirjadesse paigutatud kindla struktuuri alusel – iga kümnes on vaimulik hümn Neitsi Maarja auks, kõik ülejäänud jutustavad tema poolt korda saadetud imetegudest. Laulud on galeegi keeles. Käesoleval kontserdil loeb ansambel RONDELLUS publikule laulutekstide tõlkeid.

Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak´i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest lauljast ja instrumentalistist, kes esinevad vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s. Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Viimastel aastatel esineb koos Rondellusega ka ansambli asutajate poeg Johannes Christopher. Rondellus pälvis Eesti Muusika Auhinnna 2003 parima klassika CD eest. Auhinnavõitja, CD Sabbatum äratas rahvusvahelist tähelepanu ja leidis rohket tunnustust.

MARIA STAAK (laul, rataslüüra) – pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli klassikalise ja džässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiižikamas vanamuusika õppeasutuses Schola Cantorum Basilensis (Šveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat.

ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) – pärast Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsingi) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias lautot ja generaalbassi näppepillidel ning ta on iganädalase Klassikaraadio saate „Vanamuusikatund“ autor.

JOHANNES CHRISTOPHER STAAK (laul, rataslüüra, torupill, plokkflöödid) alustas oma muusikaõpinguid Nõmme muusikakoolis saksofoni erialal Ivo Lille käe all. Hiljem õppis ta džäss-saksofoni Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Siim Aimla juures. Johannes Christopher on pühendunud keskaja muusika (eriti gregooriuse koraali) laulmisele. Algõpetuse sel alal sai ta oma emalt, ta on täiendanud end Dominique Vellard`i (Prantsusmaa) meistrikursustel. Ta on omandanud magistrikraadi Schola Cantorum Basilensises keskaja muusika ja laulmise erialal. Peale Rondelluse on ta lauljana teinud koostööd ansambliga Heinavanker ja on tegutsenud Tallinna Peeter-Pauli kiriku kantorina.