Rapla Maarja-Magdaleena kirik
30.06 kell 19
HELISEB VÄLJADEL - URMAS SISASK
klahvpillidel Siiri Sisask
kammerkoor Flora, dirigent Kaie Sauga
käsikellade ansambel Campanelli, dirigent Inna Lai
kaastegevad: sopranid Pille Lill, Kristel Sikk
Krista Citra Joonas bansuri, Märt Roogna kitarr, šamaanitrumm
organist Raun Juurikas
KAVA
Liis Jürgens (1983)
„Niguliste kellad“
Siiri Sisask (1968)
„Vii üle vii“ / tekst Ilmar Vananurm
„Kõik me oleme seotud“ / tekst Siiri Sisask
„Lähme, lähme, käime, käime“ / Eesti rahvaluule
Urmas Sisask (1960–2022)
„12 laulu püha neitsi Maria auks“ op. 41
„Südamlik Ema, oled kaitsjaks Taevas”
„Kiitkem südamest Mariat“
„Heliseb väljadel“
Susan T. Nelson (1954)
„Maapäeva tähistamine: Püha ring“
„Triloogia“
Siiri Sisask (1968)
„Mööduja“ / tekst Siiri Sisask
Urmas Sisask (1960–2022)
Missa nr. 3 „Eesti missa" op. 36
I Kyrie
II Gloria
III Credo
IV Sanctus
V Agnus Dei
SIIRI SISASK on Urmas Sisaski noorem õde ning Eestis tuntud kui laulja ja looja, kes esitab peamiselt omaloomingulist muusikat. Siiri on öelnud, et Urmase noorepõlve muusikaline maitse ning kodused pikad klaveri harjutamised on mõjutanud kaudselt kindlasti ka tema enda muusikalist kujunemist ja palet. Seni on Siiril ilmunud 13 CD-kogumikku. Erinevad koostööd on teda kokku viinud paljude muusikutega nii Eestist kui välismaalt.
KAMMERKOOR FLORA asutati 1989. aastal grupi entusiastlike noorte poolt. Tänaseks on kooris laulmas pea 35 lauljat, kelle seas on ka mõned omaaegsetest asutajatest. Koos uute noorte tulijatega on suudetud hoida koori häält ja vaimu värske ja virgena juba 33 aastat. Flora kontserdid väljendavad meie ühist armastust muusika vastu ning mitte vähem oluline pole sõnum, mida me oma muusikaga edasi anda soovime. Flora kammerkoori dirigent on Kaie Sauga, kelle värske, loomingulise, meeleoluka, kuid samas ka nõudliku taktikepi all on meeliköitev muusikalisi kõrgusi vallutada. Mitmed neist on ta ka ise noodipaberile kirjutanud. Meie laia repertuaari mahub nii rahvalikke lõbusaid lugusid kui ka tõsisemaid koorivorme. 2013. aasta kevadel esitasime C.Orffi „Carmina Burana“ Tallinna Vanalinna Päevade avatseremoonial koos ERSOga Eri Klasi dirigeerimisel koos Kammerkoori Voces Musicales ja Kalevi Kammerkooriga. Kooril on olnud viljakas ja meeldiv koostöö nimeka viiuldaja Lev Klõtškoviga Peterburi Sümfooniaorkestrist, kellega koos on esitatud D.Buxtehude – MEMBRA Jesu Nostri (2011) ning A. Vivaldi – Magnificat (2012), Max Filcke „Missa in honorem St Caroli Borromaei (2012). 23 aastat on olnud Flora kammerkoorile südamelähedaseks anda kontserte Eestimaa väikestes kirikutes, millega oleme soovinud juhtida tähelepanu nendele arhitektuurimälestistele. Uhked võime olla ka selle üle, et oleme igal laulupeol saanud olla osakeseks ühtses lauljatemeres laulukaare all. Flora kammerkoor on osalenud erinevatel kodumaistel ja rahvusvahelistel festivalidel Prantsusmaal, Taanis, Itaalias, Kreekas, Horvaatias, Soomes, Islandil, Inglismaal, Hispaanias jne. 1997 ja 2001 aastal on meid kutsutud aukülalisena ja peaesinejana Soomes toimuvale muusikafestivalile “Joutsan Joutopäivät”.
KAIE SAUGA on muusikaga lähedalt seotud olnud juba sündimisest saadik, pärinedes musikaalsest perest. Muusikakoolis on ta õppinud klassikalist viiulit. Lisaks TTÜs omandatud äri- ja majandusalastele teadmistele on Kaie õppinud Tallinna Ülikoolis dirigeerimist ning täiendanud oma teadmistepagasit Kopenhaagenis Complete Vocal Institudis. Ta on osalenud erinevatel hääle, loomingu ja a capella workshoppidel ning suvelaagrites, nagu näiteks Kuninglikus Muusikaakadeemias Taanis, kus tema mentoriks oli legedaarne Peder Karlsson jt (The Real Group); Melissa Crossi meistriklassides, Postyr Project suvelaagrites, erinevates laulukirjutamise laagrites jne. Kaie on olnud solist bändis Mood Mess, laulja ansamblis Urr Lau, viiuldaja ja solist ansamblis Chacha Roots ja Cantelo ning täna tegutseb Flora Kammerkoori dirigendinga ning osaleb erinevates muusikalistes ja lavalistes projektides. Tema uuemaks projektist on EDM artist KEYA, kus Kaie on nii laulja kui ka laulukirjutaja. Lisaks tegeleb ta ka heliloomingu ning vokaalseadete kirjutamisega. Tänaseks on Kaie edukalt käivitanud hääle ja loovuse treeningbaasi, kus pakub võimalust nii algajatele kui edasijõudnutele oma võimete avastamiseks ja arendamiseks. Hääle ja inspiratsiooni avastamise koostööd on tehtud kooride, ansamblite kui ka solistidega (nn OLLIE, Horror Dance Squad, Juur jpt) . Lisaks on ta osalenud laulu ja ansambli võistluste züriis, olnud erinevate bändide mentoriks ning juhtinud ettevõtete muusikalis-loomingulisi meeskonna koolitusi.
KÄSIKELLADE ANSAMBEL CAMPANELLI tegutseb Nõmme kultuurikeskuses aastast 2005. Ansambli kelladekollektsioonis on 186 kella.Campanelli kasutab oma kontsertidel sageli erinevaid soliste. Äärmuslikumad on olnud saemängija Ameerika kontserdil ja kiriku tornikellade mängija Jaroslavlis. Ansambli tegutsemise ajal on antud üle 300 kontserdi. Campanelli on edukalt esinenud Soomes, Venemaal ja Ameerikas. Kõige ekstreemsem kontserttuur toimus 2015.a jaanuaris Siberisse. - 40 kraadist pakast trotsides anti kontserte kaheksas Venemaa suurlinna Filharmoonias. Campanellil on suur õnn omada ansambli „ihuheliloojat“. Enam kui 200 imelise käsikelladele loodud teose autor ameeriklanna Susan T. Nelson eelistab sageli oma teoste ettekandjana just Campanellit. Ansamblil ja heliloojal on olnud 3 erakordset kohtumist, nendest kaks vormistati dokumentaalfilmideks ja on saadavad ka DVD-del. Campanelli on andnud välja ka 3 CD plaati.
INNA LAI lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi ( EMTA) muusikapedagoogika ja koorijuhtimise erialal. Tutvus käsikellamuusikaga USA-s 1991.a. Võib öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust. 2005.a. asutas oma käsikellade ansambli Campanelli ja noorte käsikellastuudio KellaRing. Samal aastal alustas ta kontserttegevust ka soolomängijana. Käsikellade ansambleid maailmaas on palju, sooloesinejaid aga väga vähe. See on alati põnev väljakutse ja võimaldab tutvustada käsikellamuusikat ka sellistes kohtades, kus esinemiseks on ruumi väga vähe. Inna on esinenud soolokavaga Eestis, Saksamaal, Rootsis, Soomes, Israelis, Venemaal, USA-s ja Jaapanis. Esinenud kontsertidega Eesti Kontserdi egiidi all koolikontsertide sarjas ja “Teeme ise muusikat”. 2017.a. Nõmme Linnaosa Valitsus andis tiitli “Nõmme Aasta 2017 Tegija”.
PILLE LILL on tunnustatud ooperilaulja ja kultuuritegelane, kes alustanud muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kahel erialal, muusikapedagoogika ja ooperilaul. Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris Londonis ning magistrikraadi kaitses ta Sibeliuse Akadeemias, Soomes. Aastatel 2004-2011 läbis ta doktoriõpingute programmi EMTA-s (prof Jaakko Ryhänen), täiendades end 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis. Lisaks on ta osalenud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustel (Söderström, Gage, Kirkby, Sillem, Vernocchi, Hinz jt). Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes riikides. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, esitanud sopranipartiisid suurvormides ning teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega. Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja, teinud Eesti Rahvusringhäälingule arvukalt salvestusi ning ta hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna kui parim naislaulja (1996) ja olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002), Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998), Piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNISEF-i Sinilinnu preemia (2009), Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016) ja EELK Kiriku Teeneteristi tunnustusmärk (2017). Aastatel 1997-2013 õpetas Lill EMTA-s ning ta on andnud meistriklasse mitmetes riikides (Saksamaa, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Iisrael jm). Teda on kutsutud rahvusvaheliste ooperilauljate konkursside žüriidesse (Venemaa, Läti, Itaalia, Iisrael) ning ta on Vabariikliku vokalistide konkursi looja ja žürii liige (2009, 2013, 2017). Aastatel 2003-2009 oli Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ning ta on käesoleval ajal Eesti Kultuuri Koja ja Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige. 2003. aastal kutsus ta ellu Muusikute fondi PLMF ning ta on PLMF Academia Nova huvikooli looja ja eestvedaja aastast 2017.
RAUN JUURIKAS on džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent, kes on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Nõmme Muusikakoolis (õp. Eero Läte klaveri klassis), lõpetanud RM klaveri eriala õp. Aldo Meristo juhendamisel Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja kompositsiooni eriala prof. Toivo Tuleva käe all Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Rauni loominguliste väljakutsete hulgas on ka komponeerimine erinevatele koosseisudele laias ampluaas: kaasaegne akadeemiline, jazz, ambient, hiphop, reggae, dub, eksperimentaalne elektroonika, funk jne. Lisaks veel DSP-modulaarses keskkonnas programmeerimine tellimustööna, interaktiivse helikeskkonna kujundamine, paari dokumentaalfilmi originaalmuusika, maastikuinstallatsiooni heliline kujundus, playlistide koostamine, esinemised koos kaasaegse akadeemilise muusika koosseisudega ning pedagoogiline töö.
URMAS SISASK alustas kompositsiooniõpinguid 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel ning jätkas René Eespere kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1985. aastal. Alates 1985. aastast oli tema tegevus seotud Jänedaga, kus ta 1998. aastani töötas kultuurimaja kunstilise juhina, 2000. aastani muusikaõpetajana ning mitmete muusikakollektiivide, sh Jäneda kammerkoori juhatajana. 1994 valmis Jäneda mõisahoone tornis nn muusikatähetorn, kus Urmas Sisask 1996. aastal avas ka enda loodud planetaariumi. Muusikatähetornis tegi ta astronoomilisi vaatlusi ja korraldas arvukalt loeng-kontserte. Sealsamas valmis ka enamus tema heliloomingust, millest kaalukas osa on pühendatud taevakehadele ja tähtkujudele. Urmas on pälvinud EV kultuuripreemia (1990), Valgetähe ordeni IV kl. teenetemärgi (2001), Järvamaa vapimärgi (2001), Eesti kaitseväe eriteenete risti (2004), Veljo Tormise stipendiumi (2007), IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2010), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2010) ja Eesti Muusikanõukogu preemia (2020).