HANS CHRISTIAN AAVIK on üks väljapaistvamaid noorema põlvkonna Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui mitmel pool Euroopas. Ta alustas viiulimänguga viieaastaselt Tabasalu Muusikakoolis (õp. Piret Kreek) ning jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õp. Kaido Välja juhendamisel. 2017. aastast õppis ta Saksamaal Frankfurdi Muusika ja Esituskunstide Kõrgkoolis prof. Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof. Angelika Merkle juures, 2021/22 täiendas ta end paralleelselt Viini Muusika ja Kunsti Eraülikoolis Julian Rachlini ning prof. Evgeni Sinaiski juures ning alates 2022. aastast õpib ta Kronbergi Akadeemias, kus tema patrooniks on Dr Ratjeni perekond. Aavik on täiendanud end I. Fischeri, C. Eschenbachi, C. Macelaru, K. Gersteini, S. Isserlise, S. Rahmani, E. Pace, A. Hadelichi, Sir A. Schiffi, A. Weithaasi jt meistrikursustel. Aavik on Carl Nielseni nim. rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat (2022). Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Kochi „Maze“ – ja Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmis temaga lepingu plaadifirma Orchid Classic ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. 2022. aastal pälvis Aavik Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli. Hooajal 2023/24 esineb ta solistina selliste orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Heilbronnis tegutsev Württembergi Kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Odense Sümfooniaorkester, Uppsala Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Bristolis tegutsev Brandon Hilli Kammerorkester jt, dirigentidest teeb ta koostööd teiste seas N. Järvi, P. Järvi, R. Joosti, M. Gertsi, A. Kaljuste, O. Eltsi, M. Seletskaja ja O. Lyniviga. 2024. aasta hooaja tipphetkedesse kuulub kindlasti tema kontserdisari “Aavik Salzburgis” koos Tallinna Kammerorkestriga, mille raames läbitakse koos kogu Mozarti looming viiulile ning orkestrile. Tema programmides on esindatud lai valik stiile alates Haydnist/Mozartist kuni Schnittke/Jessie Montgomeryni. Aavik tegutseb aktiivselt ka kammermuusikuna. Hiljuti lisandusid tema kontserdipaikade nimekirja Londoni Wigmore Hall, Kölni Deutschlandfunki kammersaal ning Kronbergi Casals Forum. Aastal 2021 andis Aavik välja oma debüütplaadi „Aeternus“ koos pianist Karolina Aavikuga. Hiljuti ilmusid sama duo kaks singlit (ameerika helilooja Morten Lauridseni teose „O magnum mysterium” versioon viiulile ja klaverile ning George Enescu 3. viiulisonaadi III osa) maailma suurimalt plaadifirmalt Deutsche Grammophon. Kolmas singel sama plaadifirmaga ilmub veel sel aastal. Solistina on Aavik esinenud muuhulgas ERSO, Stuttgardi Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Jyväskylä Sümfooniaorkestri jpt ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu V. Matvejeff, N. Szeps-Znaider, D. Musca, A. Volmer, K. Mänd, M. Murdvee, H. C. Aavik, J. Alperten. Aavik mängib Eesti Pillifondile kuuluval Giovanni Paolo Maggini viiulil (u 1610, Brescia, Itaalia), kasutades Victor Fétique’i poognat (u 1930, Prantsusmaa).

Dirigent HENRI CHRISTOFER AAVIK on võitnud II preemia 5. Evgeny Svetlanovi rahvusvahelisel dirigentide konkursil Monte Carlos (2022) ja I preemia 8. Jorma Panula konkursil Vaasas (2021). 2023/24 hooajal teeb Aavik oma debüüdi Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestri ja ERSOga. Samuti teeb ta koostööd Haagi Residentie Orkestriga ja juhatab kontserte Haagi Kuningliku Konservatooriumi Orkestriga. Lisaks on ta kutsutud muusikaliseks juhiks Rossini „Sevilla habemeajaja” lavastuses, mille algatas rahvusvaheliselt tuntud Eesti bass Ain Anger. Hooajal 2022/23 debüteeris Aavik Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Iisraeli Kammerorkestri ja Bergische Sümfoonikute ees. Eesti Rahvusooperis, kus ta on alates 2020. aastast olnud regulaarne külalisdirigent, juhatas ta Tšaikovski „Pähklipureja” ja Verdi „La traviata” etendusi. Varem on Aavik juhatanud orkestreid nagu Tonhalle-Orchester Zürich, Monte Carlo Filharmooniaorkester, Sinfonia Rotterdam, Staatskapelle Weimar, Jena Filharmooniaorkester, Göttingeni Sümfooniaorkester, Hradec Králové Filharmooniaorkester, Orchestra Senzaspine ja Pärnu Linnaorkester. Aastatel 2017–2019 oli ta Ilmenau Tehnikaülikooli Sümfooniaorkestri (Saksamaa) kunstiline juht ja dirigent. 2021. aastal asutas Aavik oma kodumaal projektipõhise orkestri eesmärgiga ühendada ja innustada Euroopa eri riikides õppivaid Eesti klassikalise muusika andeid ning tutvustada neid laiemale publikule. Aavik on töötanud assistendina paljude tunnustatud dirigentide juures, nagu Jac van Steen, Antony Hermus, Anja Bihlmaier, Eivind Gullberg Jensen ja Jun Märkl. 2023. aasta mais assisteeris ta Jonathan Darlingtonit XVIII Sajandi Orkestri juures Concertgebouw’ Beethoveni festivalil ja juhatas orkestrit nende mitmetel kontsertidel. Noores eas osales Aavik Jorma Panula dirigeerimiskursustel Soomes. Hiljem õppis ta Saksamaal Franz Liszti nim. muusikakõrgkoolis Nicolás Pasquet' ja Ekhart Wycik'i juures ning Šveitsis Zürichi kunstiülikoolis Johannes Schlaefli juures. Praegu jätkab ta õpinguid Amsterdami ja Haagi konservatooriumide rahvuslikus magistriprogrammis Jac van Steeni ja Ed Spanjaardi juhendamisel. Teda on lisaks juhendanud Daniele Gatti, Paavo Järvi, Kenneth Montgomery, Pavel Baleff, Rüdiger Bohn ja Bruno Weil. Aastatel 2021–2023 oli ta Saksamaa Muusikanõukogu Forum Dirigiereni dirigendistipendiaat.

ARVO LEIBUR töötab alates 2001. aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Lisaks interpreeditegevusele on Leibur EMTA keelpilliõppe juht. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest, 2008. aastal Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden ja 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse. Leibur on solistina esinenud kõigi olulisemate Eesti orkestrite ees. Samuti on ta teinud koostööd mitmete Hollandi ja Soome orkestritega. Solisti ja kammermuusikuna on Leibur esinenud kogu Euroopas. Ta on salvestanud soolo-CD „Euroopa virtuoosid” Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, koos pianist Vardo Rumesseniga firmale BIS albumi Tubina viiuliteostega, lisaks mitmeid CD-sid („Viva España”, „Tango King Astor Piazzolla”, „Drama”) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA on vaieldamatult üks Klaaspärlimängu festivali visiitkaarte ning sümboleid, olles festivali pikaajaline koostööpartner ning kandes aastast 2012 festivaliga sama nime. 2009. aastal ellu kutsutud orkester koosneb professionaalsetest intepreetidest, seejuures varieerub kollektiivi suurus repertuaarist lähtuvalt keelpilliansamblist väiksema sümfooniaorkestrini. Klaaspärlimäng Sinfonietta esitab väga eripalgelist muusikat Bachist Pärdi ning Piazzollani, lisaks klassikaliste meistriteoste tõlgendamisele osaletakse sageli köitvates cross-over projektides. Orkestri kunstiliseks juhiks on 2012. aastast Andres Mustonen, kelle ere isiksus ning lennukad ideed kujundavad suurel määral ka mängitava muusika valikut ning esitusmaneeri. Sinfonietta on esitanud muuhulgas peadirigendile südamelähedaste heliloojate Valentiõ Sõlvestrovi, Arvo Pärdi, Gija Kantšeli, Aleksandr Knaifeli, Erkki-Sven Tüüri, Peeter Vähi ja Galina Grigorjeva teoseid. Sinfonietta on mänginud maailmakuulsatel lavadel – sh esimese eesti kollektiivina Henry Le Boeufi saalis Brüsselis ning Concertgebouw’ saalis Amsterdamis – ning andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal, Iraanis, Türgi, Iisraelis jm. Samuti on orkester osa võtnud paljudest rahvusvahelistest ja kodumaistest festivalidest. Sõltumata esitatava muusika stiilist on orkestrile omane hingestatud, energiline ning värske mänguviis, mis pakub kuulajatele meelelist naudingut ja rõõmu ning elustab ka sajandeid tagasi loodud helitöid. 2022/23 hooajal tegi orkester vahetut koostööd nimekate muusikutega nagu Arvo Pärt, Ivari Ilja, Vadim Repin jt, äramärkimist väärib ka osalemine Londoni West End International’i etendustes. Käesoleval aastal valmistub orkester järjekordseks kontserdireisiks Prantsusmaale.