Vahastu kirik
4.07 kell 19
OMAD JA VÕÕRAD
Laulja ja luuletaja Lembe Lokk

KAVA

Luciano Berio (1925–2003), seade Lembe Lokk
„Kuis armastada saan” tsüklist „Rahvalaulud”

Barbara (1930–1997)
„Göttingen”

Michel Legrand (1932–2019), seade Lembe Lokk
„Mu südame tuuleveskid” / „Les Moulins de mon cœur”

Lembe Lokk (*1975)
„Oh, kuis võiks kuu” / „O may the moon”

Ilmar Laaban (1921–2000)
„Elada vabana või surra”

Leonard Cohen (1934–2016), seade Lembe Lokk
- „Tundus õigem tee” 
- „Igaüks ju teab”

Barbara
„Ütle, mil tuled tagasi” / „Dis, quand reviendras-tu”

Serge Gainsbourg (1928–1991), seade Lembe Lokk
„Uppunud” / „La noyée”

Lembe Lokk 
„Mis me südametest saab”

Inglise rahvalaul, seade Benjamin Britten
„Annan oma armsamale õuna” / „I Will Give My Love an Apple”

Lembe Lokk 
- „On muusika”
- „Kuidas vôiksingi öelda”
- „Ööbikud on purjus” / „The Nightingales Are Drunk” / tekst Hafez
- „Kesköö kutse”
- „Suuli tuules”
- „Saagu mis saab”

Leonard Cohen
„Halleluuja”

LEMBE LOKK on omapärase tämbri ja käekirjaga Prantsusmaal elav ja tegutsev eesti laulja, muusik, luuletaja, helilooja. Tütarlastekooris Ellerhein Tiia Loitme käe all laulmist alustanud Lokk sai sealt kaasa väga avara nägemuse muusikast ja lavakogemusest üldse. Nii on ta olnud tegev vabaimprovisatsioonis, džässis ning esitanud ka kaasaegset ja barokkmuusikat. Lokk on mänginud maailmatasemel muusikutega kogu Euroopas, osalenud rahvusvahelistes projektides nagu European Jazz Connection ja saanud tunnustust oma ala mainekatelt kriitikutelt. Samuti teeb ta regulaarselt koostööd mitmete prantsuse tsirkuse ja teatritruppidega, kus tema roll ei päädi mitte ainult muusikaga, vaid nôuab ka füüsilist kompetentsi ja näitlejameisterlikkust. Ta on kirjutanud ja salvestanud ka lühifilmimuusikat, sealhulgas eesti videokunstnikutele. Hannes Pikkat on Loki kirjeldamiseks tsiteerinud Clarissa Pinkola Estése raamatut „Naised, kes jooksevad huntidega": „Ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu, leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma." Loki tahtlikult eklektiline loomingutee teeb värvikaks nii tema laulud, hääle kui esinemisviisi. „Selles on vägi," kinnitab Pikkat. „Tema laul on vere hääl, hinge peegel ja selle pikendus. Hääl on vanem kui keel, vanem veel kui môte." Tundlik poeetiline atmosfäär vaheldub Loki kontsertidel mônusa huumoriga ja igaüks leiab siit endale kaasaviimiseks mône môttekillu vôi meloodia. Kasutades oma lauludes nauditavalt rääkivat-laulvat folgistiili, mängib ta vabalt ja loomulikult ka klassikalise vôi rokiliku energiaga. Mitmekülgne häälekasutus ja eri keeltes laulud teevad tema esinemistest alati omaette reisikogemuse. Tsiteerides veel Pikkatit „Tema laulus leidub siirisisasklikku siirust, mariboinelikku ürgkargust, ninahagenlikku stiihiat … See on lihtne ja sügav, inimlikult habras ja suuremeelne.” 2018. aastal tunnustas prestiižikas Académie Charles Cros Prantsusmaal Lokki „Loomingulisuse auhinnaga”. Tema album „Secret chords – Songs of Leonard Cohen” sai Prantsusmaal suure tähelepanu osaliseks – ajakiri „Jazz” kirjeldas seda neljatärnilise hindega kui „Parim uus väljaanne Euroopa džässi edetabelis”. Eesti Välisministeerium on Lokki tunnustanud tänukirjaga pikaajalise Eestit tutvustava töö eest välismaal. Samuti on ta Pariisi Eesti Kooli algataja.