XXIX Rapla Kirikumuusika Festival toimub 26. juuni - 11. juuli!
_________________________
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Prelüüd ja fuuga C-duur
Tõnu Kõrvits (*1969)
Thule koraalid
I Nutta inimene
II Amen au Issal olgu
III Ilma sõnadeta
Jean Sibelius (1865–1957) / sdn J. Kaartinen
Nokturn op 51 nr 3 süidist „Belsassari pidu“
René Eespere (*1953)
Respectus (Respekt / Tagasivaade)
Reidar Sløgedal (*1963)
4 fantaasiat koraalile
Kirken den er et gammelt hus /
Kirik see on vana maja
Pärt Uusberg (*1986)
Öömaastikud
J. S. Bach / Charles Gounod (1818–1893)
Ave Maria
_____________________
Virgo Veldi (saksofon) on Eesti hinnatud saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli õp Villu Veski ja prof Olavi Kasemaa klassis. Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Kasemaa ning Helsingi Sibeliuse Akadeemias prof Pekka Savijoki juhendamisel. Ta on saavutanud III preemia Eesti puupuhkpillimängijate konkursil Tallinnas (1990) ning I preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil „Con Brio“ (1996). Veldi on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Aastast 2001 on ta EMTA saksofonieriala õppejõud ja aastast 2012 dotsent. Lisaks on ta läbi viinud meistrikursuseid erinevates Euroopa riikides. Tuntud saksofonistina on ta esinenud koos mitmete orkestritega, osalenud Nyyd Ensemble’i projektides ning teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Aleksander Rjabov, Nikolai Aleksejev, Tõnu Kaljuste jt. Aastatel 1999-2014 oli ta saksofonikvarteti Saxest liige ja kunstiline juht. Kammerkontsertidel on tema ansamblipartneriteks olnud Ivari Ilja, Ralf Taal, Piia Paemurru, Ines Maidre jpt. Samuti on Veldi osalenud popmuusika kontsertidel koos selliste artistidega nagu Anne Veski, Ivo Linna, Dave Benton, Koit Toome, Tanel Padar ning olnud pikaaegne saksofonimängija ansamblis 2QS. Veldile on pühendanud uudisteoseid Eesti heliloojad Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev ja Pärt Uusberg. Veldi on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.
__________________________
Ines Maidre (orel) on oma mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka kaasaegne muusika. Maidre lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Bruno Luki klaveriklassis ja orelierialal Hugo Lepnurme juures. Aastatel 1989–91 täiendas ta end oreli erialal Pariisis Ecole Niedermeyeris Daniel Rothi juhendamisel (Prix d’Excellence avec felicitations). Aastatel 1994–1998 õppis ta Bergeni Griegi Akadeemias klavessiini ja barokkinterpretatsiooni Hans Knut Sveeni juhendamisel. Ta on võitnud Prantsusmaal Versaille’ rahvusvahelisel organistide võistlusel I preemia (1991). Aastatel 1986–1992 töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis oreliõppejõuna. Alates aastast 2000 on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegi Akadeemias Norras. Maidre on osalenud paljudel Eesti ja välismaistel muusikafestivalidel ning esinenud mitmetes kuulsates katedraalides (Westminster Abbey Londonis, Notre-Dame ja St Sulpice Pariisis). Aastal 2008 viibis ta kontsertreisil Lõuna-Ameerikas ja 2011 turneel USAs, kus andis mitmeid kontserte ja meistrikursusi. Tema koostööst erinevate solistidega on sündinud huvitavad kavad, mis ühendavad suursuguse kõlaga oreli Gregooriuse laulu, tantsu, viiuli, harfi, trompeti, süntesaatori või keelpillikvartetiga. Maidre on olnud mitmete eesti heliloojate oreliteoste esmaesitajaks ja salvestanud orelimuusikat paljude riikide raadiotele ja heliplaadifirmadele (Toccata Classics, Forte, Antes, Eres). Temalt on ilmunud CD-d „Kellad orelis“ (1999), koos Eugen Simson-Valtini ja Peeter Vähiga „Cantus Nordicus“ (2004), koos Jostein Aarvikuga „Hommage á la Cathedrale“ (2000), „Rudolf Tobias. Complete Organ Works“ (2015), „Rudolf Tobias: Oreliteosed“ (1995), „Peeter Süda: Oreliteosed“ (2006). Maidre on pälvinud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia.