XXIX Rapla Kirikumuusika Festival toimub 26. juuni - 11. juuli!

SUVEAKADEEMIA 2021 JUHENDAJAD

_________________________

Tunnustatud ooperilaulja ja kultuuritegelane Pille Lill (sopran) alustas muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika ja ooperilaulu erialadel. Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004–2011 läbis ta doktoriõpingute programmi EMTAs (prof Jaakko Ryhänen), täiendades end 2005–2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis. Lisaks on ta osalenud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustel (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, M. Sillem, W. Vernocchi, G. Hinz jt). Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes riikides. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, esitanud sopranipartiisid vokaalsuurvormides ning teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega. Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja, teinud Eesti Rahvusringhäälingule arvukalt salvestusi ning tema hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna, kui parim naislaulja (1996) ja olnud Georg Otsa nim preemia laureaat (2002), samuti on ta Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998), Piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNISEF-i Sinilinnu preemia (2009), Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016) ja EELK Kiriku Teeneteristi tunnustusmärk (2017). Aastatel 1997-2013 õpetas ta EMTAs (aastast 2003 dotsendina) ning ta on andnud meistriklasse mitmetes riikides (Saksamaa, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Iisrael jm). Teda on kutsutud rahvusvaheliste ooperilauljate konkursside žüriidesse (Venemaa, Läti, Itaalia, Iisrael) ning ta on Vabariikliku vokalistide konkursi looja ja žürii liige (2009, 2013, 2017). Aastatel 2003–2009 oli Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ning ta on käesoleval ajal Eesti Kultuuri Koja- ja Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige. 2003. aastal kutsus ta ellu Muusikute fondi PLMF ning ta on PLMF Academia Nova huvikooli looja ja eestvedaja aastast 2017.


__________________________

 

Monika Hauswalter (sopran) on pärit Eestist ning on hääleõpetajana tegutsev mitmetes ooperimajades ja festivalidel nii Soomes ja Saksamaal kui teistes riikides (sh Horvaatia Rahvusooperis Rijekas, Gut Immling Ooperifestivalil Saksamaal, Rapla Kirikumuusika Festivalil Eestis jm). Hauswalter on teinud endale nime „häälte parandajana“ ning tema põhjalikud ja laiakülgsed teadmised anatoomiast ning hääle füsioloogiast teevad temast tunnustatud õpetaja nii lauljatele, kes on teostamas oma rahvusvahelist karjääri kui ka lauljatele, kellel on tehnilisi raskusi. Tema õpilased laulavad paljudes suurtes ooperimajades kaasaarvatud Soome Rahvusooperis, Komische Ooperis Berliinis, Savonlinna Ooperifestivalil, Bremeni Ooperis, Nürnbergi Riigiooperis, Wiesbadeni Riigiooperis, Mainzi Riigiooperis, Darmstadti Riigiooperis, Kopenhaageni Kuninglikus Ooperis, Brüsseli Ooperis ja Lissaboni Ooperis, nimetamaks vaid mõned. Hauswalter on läbinud ooperilaulu õpingud viies erinevas muusikaülikoolis: Tallinn, Helsingi, Bern/Biel, Zürich, Karlsruhe ning lisaks ooperilaulja diplomile on ta omandanud kraadi lauluõpetajana. Ta on žüriiliige mitmetel olulistel konkurssidel kaasaarvatus rahvusvaheline Hans Gabor Belvedere’i nimeline lauluvõistlus (kvalifikatsioonivoor Helsingis), rahvusvaheline Lions lauluvõistlus ooperifestivalil „Gut Immling“ ning Jugend Musiziert Konkurss Saksamaal. Alates 2013. aastast on Hauswalter töötanud artistide konsultandina IOA Management'is.

__________________________

Aare Saal (bariton, RO Estonia) on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ooperilaulu erialal prof Ivo Kuuse, Virgilijus Noreika ja Jaakko Ryhäneni juhendamisel. Ta on täiendanud end Gino Bechi ja Rolando Panerai meistrikursustel Itaalias. Saal on võitnud I koha rahvusvahelisel konkursil „Rossini ja Donizetti hääled“ Itaalias (1996) ning ta on Georg Otsa nim preemia laureaat (1997). Aastal 2000 võitis ta Verdi „Rigoletto“ konkursil õiguse laulda Rigolettot Pistoias Manzoni teatris. 1989. aastal debüteeris ta RO Estonias peaosaga Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Ta on laulnud üle 50 ooperi-ja operetirolli nii Estonia kui Vanemuise lavastustes, samuti Läti Rahvusooperis, Leedu Ooperi-ja Balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö Ooperi-ja Muusikateatris. Olulisemateks rollideks on nimiosad Verdi „Nabuccos“, Mozarti „Don Giovannis“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Verdi „Rigolettos“ ning Figaro (Rossini „Sevilla habemeajaja“), Escamillo (Bizet’ „Carmen“), Belcore (Donizetti „Armujook“), Don Carlo (Verdi „Ernani“), Jeletski (Tšaikovski „Padaemand“), Valentin (Gounod’ „Faust“), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu“), Edwin (Kálmáni „Silva“), Achillas (Händeli „Julius Caesar“), Kolmas külaline ja USA sõdur (Tüüri „Wallenberg“), Severo (Donizetti „Poliuto“) jpt. Saal on soleerinud mitmete vokaalsuurvormide ettekannetel. Veebruaris 2020 esines ta Eesti Iisraeli ühisel festivalil „Tallinn–Tel Aviv“ Bachi „Johannese passiooniga“ (dirigent Andres Mustonen). Tema repertuaari kuulub lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui itaalia muusikast. Lisaks töötab ta laulupedagoogina Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis.
 

__________________________

Piia Paemurru kontserditegevus on teda kokku viinud paljude väljapaistvate muusikutega. Ta on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (prof. Laine Mets, MA 1999) ning töötab 1986. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. 2016. aastast alates on ta Teatris Vanemuine kontsertmeister. P. Paemurru on esinenud solistina ning erinevate ansamblite koosseisudes Baltimaades, Skandinaavias, Saksamaal ja Venemaal. Ta on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia, sh Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil viiel korral. Koos Rootsi soprani Ingegerd Björklundiga on ta salvestanud kaks plaati ("Cantatrice", 1997 ja "MU64", 2001), Vello Jürna ja Guido Kanguriga CD "Unuvad õhtud" (2003) ning Pille Lille, Aare Saali ja Oliver Kuusikuga "Marje Sink.Jõululaulud" (2006).