XXIX Rapla Kirikumuusika Festival toimub 26. juuni - 11. juuli!

_________________________

 

FESTIVALI AVAKONTSERT

Rahvakoraal / sdn Riho-Esko Maimets (*1988)        
Mu süda ärka üles

Jacob Arcadelt (u 1507–1568)            
Ave Maria / Ole tervitatud, Maarja

Tomás Luis de Victoria (1548–1611)            
Ave Maria / Ole tervitatud, Maarja

Anton Bruckner (1824–1896)              
Locus iste / See paik on Jumala loodud

Maurice Duruflé (1902–1986)            
Ubi caritas / Kus on halastus ja armastus

James MacMillan (*1959)              
O radiant Dawn / Oo kiirgav koit

Charles Villiers Stanford (1852–1924)            
Beati quorum via /

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu

Tõnu Kõrvits (*1969) / tekst Püha Franciscus        
Canticle of the Sun / Päikeselaul

                            IV Brothers Wind and Air / Vennad tuul ja õhk

V Most High / Kõige kõrgem

Alfred Schnittke (1934–1998)                
Kolm vaimulikku laulu 

Ole tervitatud, Maarja

Issand Jeesus Kristus

Meie isa, kes Sa oled taevas

 Arvo Pärt (*1935)            
Bogoroditse Djevo / Ole tervitatud, Maarja

   Morning Star / Koidutäht     

Cyrillus Kreek (1889–1962)                
Taaveti laul nr 104  

Gabriel Fauré (1845–1924)                
Reekviem d-moll op 48

Introit et Kyrie

Offertory

Sanctus

Pie Jesu

Agnus Dei

Libera me

In Paradisum

_________________________

Tallinna Kammerkoor kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kutselise kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus. Algaastatel oli koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor harrastuslauljatest, kelle seas leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Kolm esimest aastakümmet juhatas Tallinna Kammerkoori prof Kuno Areng, tema kõrval töötasid kooriga Arvo Ratassepp ja Ants Üleoja. Seejärel oli 23 aastat kammerkoori peadirigendiks Aivar Leštšinski. Säravad dirigendid kaasasid kooritöösse ärksamaid tudengeid ja nii on kammerkoor olnud paljude aastate jooksul omapäraseks koorimuusika loominguliseks laboriks noortele dirigentidele. Aastast 2019 on koori peadirigent ja kunstiline juht Heli Jürgenson. Tallinna Kammerkoorile on pühendatud mitmeid teoseid, mis nüüdseks kuuluvad Eesti koorimuusika kullafondi – Veljo Tormise „Raua needmine“, Ester Mägi „Mõtisklused“, Lembit Veevo „Haned-luiged“, „Millest vestles lill“, „Suvine tuul“ jpt. Koor on võitnud mitmeid auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel (2019) ning XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix (2020). Kontsertreisid on viinud koori paljudesse riikidesse – Portugali, Norrasse, Itaaliasse, Iisraeli, Saksamaale, Venemaale, Slovakkiasse jm.

__________________________

 

Estonia Seltsi Segakoor asutati 1993. aasta sügisel dirigentide Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi koostöös. Koori eelkäijaks oli 1912. aastal loodud Estonia Seltsi Muusikaosakonna segakoor. Aastast 1999 on koori peadirigent Heli Jürgenson. 28 tegutsemisaasta jooksul on tehtud koostööd paljude dirigentidega, nagu näiteks Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Risto Joost, Erki Pehk, Hirvo Surva, Hando Põldmäe jt. Peale koorimuusika väikevormide renessansiajast 21. sajandi helitöödeni on Estonia Seltsi Segakoor esitanud arvukalt vokaalsuurvorme (sh Bachi Matteuse passioon, Mendelssohn–Bartholdy „Walpurgi öö“ ja „Lobgesang“ , Verdi Reekviem, Brahmsi Saksa reekviem, Mozarti Missa C-moll, Schuberti „Missa solemnis“ jt). Veel väärivad mainimist Orffi tsükkel “Carmina Burana” koostöös Rahvusooper Estonia ooperikoori ja orkestriga Arvo Volmeri dirigeerimisel ning Kreegi „Eesti reekviemi“ esitused Erki Pehki ja Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. 2018. aastal osales koor Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul H. Tobias-Duesbergi Reekviemi esitusel New Yorgis Lincoln Centeris, mis sai teoks koostöös helilooja tütre Maaja Roosiga. 2013. aasta kevadel võideti mainekal Tallinna koorifestivalil segakooride kategoorias I koht. Eesti muusika on koori südames erilisel kohal ja kõlab ka Estonia Seltsi Segakoori CD plaatidel „Liugleb üks lind“ (2003) ja „Vastsündinud“ (2019). Koori tegemisi saab jälgida veebilehel https://esskoor.ee/et ja Facebookis.

_________________________

Maria Listra (sopran) on Eesti väljapaistev vokaalsolist ja õpetaja. Oma loomingulises karjääris kombineerib ta erinevaid väljendusvorme – kammermuusikast muusikalini ning vanamuusikast nüüdisooperini. Muusikaõpinguid alustas ta Nõmme Muusikakoolis klaveri- ja flöödierialal. Ta on lõpetanud Londonis Chigwell School’i (2008) ning omandanud bakalaureusekraadi draama- ja teatriõppe erialal Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledžis (2011). Listra on teinud koostööd selliste mainekate kollektiividega nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester, Soome-Eesti Barokkorkester,

keelpillikvartett Prezioso, Corelli barokkorkester, Ensemble Voces Musicales jt. Ta on osalenud mitmetes ooperi- ja muusikaliprojektides, esitanud erinevaid kammermuusika teoseid ning vokaalsuurvorme koostöös Tõnu Kaljuste, Risto Joosti, Peter Spissky, Martin Sildose, Toomas Siitani, Kaspar Mändiga. Aastast 2013 on Listra olnud aktiivne külalissolist teatris Vanemuine. Suur osa tema tööst on seotud õpetamisega, sh aastast 2016 Hanna-Liina Võsa Muusikalikoolis. Lisaks on ta andnud meistriklasse, loenguid, seminare ning ka individuaaltunde erinevatel kultuuri- ning muusikateemadel. Koolikontsertide raames on ta laulnud koolides üle Eesti.

_________________________



Atlan Karp (bariton) on Eesti tunnustatud ooperisolist. Ta on õppinud laulmist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis (õp Tõnu Bachmann) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof Ivo Kuusk) ning lõpetanud magistrantuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (prof Jorma Hynninen ja Pekka Kähkönen). Ta on täiendanud end Peterburi Maria Teatris ning osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastzova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastatel 2007–2012 töötas ta Vanemuise teatris ooperisolistina. Karp on võitnud I preemia Tiit Kuusiku nim rahvusvahelisel konkursil (2000). Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad: Scarpia (Puccini „Tosca“, Rigoletto (Verdi „Rigoletto“), krahv di Luna (Verdi „Trubaduur“), Lescaut (Massenet „Manon“, Sharpless (Puccini „Madama Butterfly“), Figaro (Mozart „Figaro pulm“), Kurwenal (Wagner „Tristan ja Isolde“, Leandro (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“ RO Estonia), Vodnik (Dvořák „Russalka“ Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso (Mozart „Cosi fan tutte“ Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“) ja Masetto (Mozart „Don Giovanni“ Sibeliuse Akadeemia). Karpi suurvormide repertuaar on väga mitmekülgne (Brahms „Saksa reekviem“, Beethoveni 9. sümfoonia, Rahmaninov „Kellad“ jpt). Ta on andnud arvukalt soolokontserte ning esitanud teoseid vene, prantsuse, saksa, soome ja eesti heliloojatelt klassikalistest teostest kaasaegseteni.


_________________________

Kadri Toomoja (orel) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning õppinud muusika interpretatsiooni erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastal 2017 alustas ta õpinguid organistina EMTA magistriõppes prof Andres Uibo juhendamisel. Ta on andnud kontserte EMTA sümfooniaorkestri, EMTA segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori, TMKK noortekoori ja tütarlastekooriga Ellerhein, samuti teinud koostööd dirigentide Tõnu Kaljuste, Mikk Üleoja, Ingrid Kõrvitsa, Mai Simsoni, Benjamin Kirki, Ingrid Roose jt. Toomoja on osalenud rahvusvahelisel konkursil Noor Muusik, VI rahvusvahelisel kammermuusika festivalil In Corpore ja VIII Eesti pianistide konkursil. Aastal 2015 võitis klaveriduo Kadri Toomoja-Ralf Kink XVIII rahvusvahelisel Pietro Argento nim konkursil klaveriduode kategoorias II preemia. Ta on täiendanud end mitmetel meistrikursustel ning osalenud aastatel 2014 ja 2015 meistrikursusel stipendiaadina Šveitsis. Aastal 2012 tuli Toomoja soleerimisel esiettekandele Urmas Sisaski klaverikontsert „Total Solar Eclipse“ koos Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Mikk Murdveega. Ta on tütarlastekoori Ellerhein kontsertmeister, saates koori nii klaveril kui orelil. 

_________________________

Heli Jürgenson (dirigent) on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja lõpetanud Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Ta on töötanud koormeistrina Rahvusooperis Estonia (2001–2011) ning Eesti Filharmoonia kammerkooris (2011–2020).  Alates 2020. sügisest on Jürgenson Rahvusooper Estonia peakoormeister. Ta on olnud alates 1993. aastast Georg Otsa nim Muusikakooli kooridirigeerimise õppejõud, Eesti Kooriühingu mentor ning eelmise aasta sügisest ka EMTA kooridirigeerimise õppejõud. Alates 2017. aastast on Jürgenson Eesti Kooriühingu muusikanõukogu esimees ja Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Ta on Estonia Seltsi Segakoori asutaja (1993) ja dirigent ning alates 2019. aasta septembrist ka Tallinna Kammerkoori peadirigent. 2013. aastal sai Jürgenson Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ja Eesti Kooriühingu Aasta koorijuhi tiitli. Ta on osalenud dirigendina mitmetel laulupidudel, sh olnud üldlaulupeol segakooride liigijuht (2009 ja 2014) ja sega-ja valikkoori dirigent (2019). 2017. aastal oli ta noorte laulupeo „Mina jään“ kunstiline juht ja peadirigent. Selle eest pälvis ta 2018. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.