XXIX Rapla Kirikumuusika Festival toimub 26. juuni - 11. juuli!

_________________________

 

Georg Friedrich Händel (1685–1759)        
The trumpet shall sound / Pasun hüüab

bassi aaria oratooriumist „Messias“ HWV 56 

 

 Johann Joachim Quantz (1697–1773)    
Triosonaat G-duur QV 2:30

Adagio

Allegro

Adagio

Allegro 

 

Aaro Pertmann (*1971)     
Huligaani pihtimus op 54 (maailma esiettekanne)

tekst S. Jessenin (tõlge A. Sang)

 

Astor Piazzolla (1921–1992)   
Oblivion / Unustus

La Muerte Del Ángel / Ingli surm

 

Jaak Lutsoja (*1971)  
Cocoon / Kookon

The new story / Uus lugu

_____________________

Atlan Karp (bariton) on Eesti tunnustatud ooperisolist. Ta on õppinud laulmist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis õp Tõnu Bachmanni ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivo Kuuse klassis. Magistrantuuri lõpetas ta Soomes Sibeliuse Akadeemias prof Jorma Hynninen ja Pekka Kähkönen juhendamisel. Ta on täiendanud end Peterburi Maria Teatris ning osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastzova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastatel 2007–2012 töötas ta Vanemuise teatris ooperisolistina. Karp on võitnud I preemia Tiit Kuusiku nim rahvusvahelisel konkursil (2000). Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad: Scarpia (Puccini „Tosca“), Rigoletto (Verdi „Rigoletto“), krahv di Luna (Verdi „Trubaduur“), Lescaut (Massenet „Manon“), Sharpless (Puccini „Madama Butterfly“), Figaro (Mozart „Figaro pulm“), Kurwenal (Wagner „Tristan ja Isolde“), Leandro (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“ RO Estonia), Vodnik (Dvořák „Russalka“ Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso (Mozart „Cosi fan tutte“ Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“) ja Masetto (Mozart „Don Giovanni“ Sibeliuse Akadeemia). Karpi suurvormide repertuaar on väga mitmekülgne (Brahms „Saksa reekviem“, Beethoveni 9. sümfoonia, Rahmaninov „Kellad“ jpt). Ta on andnud arvukalt soolokontserte ning esitanud teoseid vene, prantsuse, saksa, soome ja eesti heliloojatelt klassikalistest teostest kaasaegseteni.

__________________________

 

Eve Neumann (saksofon) alustas muusikaõpinguid Keila Lastemuusikakoolis klaveri erialal ja jätkas Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis saksofoni erialal. Aastal 2002 omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias solisti ja orkestrandi diplomi prof Olavi Kasemaa juhendamisel. Ta on end täiendanud mitmetel meistrikursustel (J. Pettersson, C. Johnsson, C. Bois) ning Helsingis Sibeliuse Akadeemias prof Pekka Savijoki ja Hollandis Utrecht’i Hoogeschool voor de Kunsten prof Johan van der Linden juures. Neumann on osalenud festivalil „Saxomania“ (1997), noorte interpreetide konkursil „Con Brio“ (2002) ja aastal 2003 võitis ta IV koha ja diplomi H. Kareva nim Rahvusvahelisel Saksofonistide konkursil. Ta on teinud koostööd klavessiinimängija Ene Naela, organistide Tiia Tenno ja Pille Metssoniga, Tallinna Saksofonikvarteti ja ERSOga. Neumann on töötanud õpetajana Tallinna Muusikakoolis, Viimsi Muusikakoolis ja Keila Muusikakoolis. Ta on Saksofonikvarteti Quattro Quarti liige ja üks asutajatest ning Eesti Saksofoniühingu asutaja ning juhatuse liige. Samuti on ta 2015. aastal loodud NATO saksofoniorkestri liige, millega anti kontsert XVII Maailma Saksofonikongressil (17th World Saxophone Congress and Festival). Aastal 2016 kutsus ta kokku saksofonikvarteti FinEst, milles ühendasid jõud Eesti Kaitseväe ja Soome Kaardiväe orkestrite saksofonistid. Lisaks on ta omandanud kaasaegse- ja vabaimprovisatsiooni magistrikraadi (2019) ning on selle kunstiliigi aktiivne propageerija. Neumann töötab Eesti Kaitseväe Orkestris saksofonirühma kontsertmeistrina.

__________________________

Andreas Lend (tšello) on oma generatsiooni üks väljapaistvamaid Eesti tšelliste. Ta alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õp Laine Leichteri juures. Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Peeter Paemurru klassis. Lend on end täiendanud Sibeliuse Akadeemias Soomes prof Hannu Kiiski ja Heikki Pekkarineni juures ning paljudel tšellistide meistrikursustel (sh Frans Helmerson, David Geringas, Martin Ostertag, Jan-Erik Gustafsson, Niels Ullner, Matias de Oliveira Pinto, Aleksander Ivaškin, Johannes Goritzki). Ta on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurss-festivalil „Renaissance“ (Armeenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004) ja III preemia August Dombrovska nim rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil (Läti, 2002). 2007. aastal valiti Lend Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (peadirigent V. Ashkenazy), mille koosseisus on ta esinenud kõikjal Euroopas. Aastatel 2009 ja 2010 pälvis ta maineka „The International Holland Music Session“ suveakadeemia stipendiumi ning talle on omistatud Muusikute fondi PLMF preemia „Noor Muusik 2011“. Nii solisti kui ka ansamblistina on ta üles astunud Eesti ja välismaa lavadel ning esinenud mitmetel muusikafestivalidel (sh Tallinna Kammermuusika- ja Talvefestivalil, Rapla Kirikumuusika festivalil, Järvi Suvefestivalil jm). Lend on teinud koostööd tunnustatud Poola keelpillikvartetiga Lutoslawski Quartet, keelpilliorkestritega Camerata Nordica (Rootsi) ja Sinfonia Cymru (Wales). Aastatel 2004-2014 oli ta tšellokvarteti C-JAM liige. Aastatel 2006-2016 töötas Lend tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning aastast 2016 on ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri liige. Lisaks osaleb ta Keelpillikvartetis Prezioso, Trios Hemeis ning Estonian Cello Ensemble's ja on tegev nii solisti kui kammermuusikuna paljudes teistes koosseisudes. Lend on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.  

__________________________

Jaak Lutsoja (akordion) lõpetas 1991. aastal Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli akordioni erialal ning tegutseb sellest ajast vabakutselise akordionistina. Ta on õpetanud Saue Muusikakoolis, Heino Elleri nim Tartu Muusikakoolis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Gjestali Kultuurikoolis Norras. Aastal 2013 sai Lutsoja eestvedamisel alguse Akordioni Klubi, mis on loodud akordionimängu võimaluste edendamiseks. Solisti ja ansamblistina on ta musitseerinud selliste tuntud muusikutega nagu Kersti Ala-Murr, Leho Karin, Tõnu Jõesaar, Oleg Pissarenko, Erkki Otsman, Siiri Sisask, Silvi Vrait, Tõnis Mägi, Jaak Jürisson, Hedvig Hanson, Ardo Ran Varres, samuti kammerkooriga Revalia, akordionitrioga koosseisus Henn Rebase ja Allan Jakobiga, ansamblitega Noorkuu, Karavan jpt. Lutsoja on esinenud mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel (sh olnud peaesineja festivalil „Visioon 2010“), osalenud muusikaprojektides („Saksofon versus Saksofon“, 2008 Kumu) ning lavateoste ettekannetel (nt Kaumann/Tungal „Lopi ja Lapi“, Vihmand „Armastuse valem“, Mozart „Võluflööt“ jt). Paralleelselt muusikutööga tegeleb Lutsoja ka heliloominguga – tema autoriplaat „Contrarian Grooving“ (2010) on kahel korral valitud üleeuroopalise jazzraadio nädala plaadiks. Koostöös Kersti Ala-Murri ja Uue Muusika Kvartetiga on valminud CD „Vaikimine oleks vale“ (2010) ning koos Lutsoja Kvintetiga CD „Adiós Nonino“ (2013). Aastal 2017 pälvis ta Eesti teatri aastaauhindade jagamisel laureaadi tiitli parima originaalloomingu eest etendusele „Soo“ (Teater Ugala).