Neljal päeval Valtu koolimajas kõlanud tšellomuusika oli Eesti esimese tšellistide suvelaagri C-Jam Cello Fest tulemus. Laagriliste õpetajad olid tunnustatud tšellokvarteti C-JAM liikmed Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus ja Andreas Lend.

„Varem on küll olnud keelpillilaagreid, aga mitte laagrit ainult tšellistidele,” ütles üks korraldajatest ja juhendajatest Pärt Tarvas. „Tšellolaagri mõte tekkis hoopis suuremast ideest – korraldada rahvusvaheline tšellofestival, aga kuna rahaga on nagu on, tuli kuskilt mujalt peale hakata.” Nii saigi esimeseks sammuks lastelaagri korraldamine, mida toetas Pille Lille Muusikute Toetusfond. Laagri lõppakordiks on XIX Rapla kirikumuusika festivali kontsert 14. juuli õhtul Rapla kirikus. Paljudele noortele tšellistidele on see esimene võimalus laval esineda.

Kokku osales laagris 21 noort vanuses 8 kuni 20. Laagri eesmärkidena nimetas Tarvas huvi tekitamist tšellomängu vastu, et mitte noori eemale peletada, vaid pigem säilitada ja suurendada nende entusiasmi.

Kaks aastat tšellomänguga tegelenud Annika (12) ei sattunud selle pilli juurde päris omal tahtel, vaid õpetaja soovitusel, ent nüüd on ta tšelloga väga rahul. „Laagrisse tulin selleks, et saada uusi kogemusi ja harjutada kokkumängimist,” ütles tüdruk ja kinnitas, et võtaks laagrist kindlasti veel osa.

Lisaks muusikaõppele tehti laagris ka muud. „Kell kaks öösel äratati meid sireeniga üles, öeldi, et üks laps on kadunud, kästi soojalt riidesse panna ning viidi välja ritta seisma,” muljetas neiu teisipäeva öösel aset leidnud ristimisest. „Kui kõik üle loetud, mindi küünaldega tähistatud paika, kus korrati telefonist tulnud vannet ning poognaga ristiti meid täieõiguslikeks tšellomängijateks.”

Oskuste järgi kvartettidesse jaotati esmaspäeval ning järgnes harjutamine pooletunniste plokkide kaupa. Koolimajas hõivati neli klassiruumi, iga klassiukse peal ühe C-JAMi liikme nimi ning kuulda võis nii „Love Me Tender” kui ka „Edelweissi” meloodiat. Ühte plokki mahtus mitu pausi ja iga pausi ajal jagati tarkust. „Esimene takt pikalt!”, „Natuke rohkem käsi lahti!”, ”Ma mängin teiega kaasa, võtame 31!” ja „Saatehääled vaiksemaks, et soolo välja kostaks!” on vaid mõned õpetussõnad, mis õpilastel kõrva taha tuli panna.

Kindlasti pole tšellomäng ainult kangelt istumine ja poognaga pilli „saagimine”. Vajadusel löödi pilli peal rütmi, poogna käsitsemine vaheldus keelte sõrmitsemisega ning noorte tšellistide jalg tatsus pidevalt lõbusalt kaasa.
„Võimaluste piires tahaks laagrit elus hoida, kutsuda osalema rahvusvahelisi soliste ning  spetsialiste,” ütles Tarvas ja avaldas lootust, et üks kord jõutakse ka ideaalini – tšellomängijate rahvusvahelise festivalini Eestis.