Kontserti toetab New Yorgi Eesti Betaania Kogudus

Estonia Seltsi segakoor 

loodi dirigentide Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi poolt 1993. aasta sügisel. Koori eelkäija on 1912. aastal loodud Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakoor. 1999-2001 oli koori teiseks dirigendiks Jüri-Ruut Kangur ning 2001-2006 Jorma Sarv. Alates 1999. aastast on koori peadirigent Heli Jürgenson. 22 tegutsemisaasta jooksul on tehtud koostööd ka paljude teiste Eesti dirigentidega nagu näiteks Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Risto Joost, Erki Pehk, Hirvo Surva, Hando Põldmäe jt. Peale koorimuusika väikevormide renessansist 21. sajandi helitöödeni on Estonia Seltsi Segakoor esitanud ka arvukalt suurvorme nii üksi kui koos teiste kooridega. Koori repertuaaris on olnud J. S. Bachi Matteuse passioon, F. Mendelssohn–Bartholdy “Walpurgi öö“, G. Verdi Reekviem, J. Brahmsi Saksa reekviem, C. Kreegi Eesti reekviem ning W. A. Mozarti Missa C-moll. Viimastest projektidest väärivad mainimist Carl Orffi tsükkel ”Carmina Burana” koostöös Rahvusooper Estonia ooperikoori ja sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri dirigeerimisel ning Cyrillus Kreegi ”Eesti reekviemi” esitused Valgevenes Minskis Erki Pehki dirigeerimisel ja Tallinnas Noblessneri valukojas Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. 2013. aasta kevadel võitis ESS mainekal Tallinna koorifestivalil segakooride kategoorias esimese koha. 2014. aasta sügisel esitasime F. Schuberti "Missa solemnis“ koos Pärnu linnaorkestri ja rahvusvahelise solistidega. Estonia Seltsi Segakoor on andnud 22 hooaja jooksul mitmete erinevate kavadega kontserte nii Eestis, Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Olulisel kohal koori repertuaaris on eesti heliloojate muusika - nii meie koorimuusikaklassikute helitööd kui ka noorte autorite uudislooming. Eesti muusika kõlab ka Estonia Seltsi Segakoori CD plaadil "Liugleb üks lind".

Maaja Duesberg Roos

pärineb pikaajalisest muusika ja muusikutetraditsioonist, alates oma vanaisa Rudolf Tobiasega ja oma ema Helen Tobias-Duesbergiga. Algselt koolitatud klaverikunstnikuks New York'is Juilliard'is, omandas ta oma kõrgemad hinded Manhattani Muusikakoolis ja jätkas koorijuhi kutse taotlemisega. M. Roos oli muusikadirektor Nightingale-Bamford'i Koolis, Waterford'i Koolis ja Deerfield'i Akadeemias. Columbia Ülikool kutsus teda asutama SIPA Chorale (School of International and Public Affairs) eesmärgiga edendada maailma kultuure ja keeli. Selle töö üheks nurgakiviks oli Eesti muusika tutvustamine Ameerika kuulajaskonnale, mis tipnes läbimüüdud kontserdiga "Eesti kajastusi" Lincoln Center'is. Kontserdil kanti ette teoseid heliloojatelt Arvo Pärt, H. Tobias-Duesberg ja Veljo Tormis. Hiljaaegu tegi M. Roos ringreisi rahvusvahelise koori ja sajaliikmelise orkestriga Lõuna-Koreas ja Hong Kongis, kus esitati W. A. Mozarti "Reekviem'i" ja Eesti heliloojate teoseid. Kontserdid olid nii edukad, et isegi tagasihoidlikud Aasia kuulajad tõusid Rudolf Tobiase teoste lõpus kiiduavaldusteks püsti.

Arete Teemets 

on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (dots. Nadia Kurem, 2009) ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia kon- servatooriumis (maestra Rebecca Berg, 2012), kelle juures täiendas end Itaalias ka 2007/2008 õppeaastal. Ta on pälvinud I preemia Pariisi rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias (2014) ja Santa Chiara rahvusvahe- lisel konkursil vaimuliku klassikalise muusika kategoorias (“Chori Praefecti”, Napoli, 2010), III preemia Spoleto rahvusvahelisel lauljate konkursil (2011) ning samal aas- tal auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi preemiaga „Premio Via Vittoria” parimale lauljale. Talle on omistatud PLMF preemia “Noor laulja 2010”. A. Teemets on osalenud Gabriela Tucci, Renato Brusoni, Elisabeth Norberg Schulzi, Ines Sala- zari ja Joanna Kozlovska meistrikursustel ning teinud koostööd järgmiste dirigentide ja pianistidega nagu Carlo Palleschi, Frederick Haas, Andreas Kowalewitz, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Piia Paemurru ja Mihkel Poll. 2013. aasta suvel täiendas ta end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel. A. Teemetsa ooperirollide hulka kuuluvad Madama Vezzosa (Ciampi “La Favola dei Tre Gobbi”), Lisetta (Leo “La Zingaretta”) ja Kate Pinkerton (Pucci- ni “Madama Butterfly”) Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris ning Rosina (Mozart “La Finta Semplice”), Genovieffa (Puccini “Suor Angelica”), Nella (Puccini “Gianni Schicchi”) ja Sandrina (Mozart “La Fina Giardiniera”) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes, samuti on ta kaasa teinud RO Estonia lasteetenduses “Imelaps”. A. Teemets on laulnud koos maailmakuulsa baritoni Rena- to Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest. 2012. aastal andis ta soolokontserdi Saaremaa Ooperipäevadel ja 2014. aastal esines koos barokkansambli Ensemble Ausoniaga Prantsusmaal toimuval kuulsal “Abbaye de Saint-Michel en Thiérache” festivalil.

PROGRAMM

2016

Show More

Tuuri Dede 

alustas oma lauluõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus õppis aasta Marika Eensalu juures. Bakalaureuse kraadi omandas T. Dede Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õp Teele Jõks). 2010- 2011 õppis ta Milaanos Verdi nimelises konservatooriumis (õp Cristina Rubin). Sel aastal lõpetab ta Sibeliuse Akadeemia magistri ooperi erialal (õp Annika Ollinkari). T. Dede repertuaari kuuluvad sellised rollid nagu Dorabella (W. A. Mozart "Cosi fan tutte"), Frida (Kalevi Aho "Frida y Diego"), Ema, Kiil ja Teetass (M. Ravel "L´enfant et les sortileges"), Ariel (J. Sibelius "Myrsky"). T. Dede on esinenud selliste suurvormide ettekannetel nagu G. F. Händeli "Judas Maccabeus" ja "La Resurrezione", G. Rossini "Petite messe solennelle", C. Saint-Saëns'i "Oratorio de Noël", J. Sibeliuse "Kullervo" jt ning laulnud selliseid terviktsükleid nagu J. Sibeliuse op. 88 and op. 50, E. Rautavaara "Fünf sonette an Orpheus" op.9, M. Raveli "Chansons Madecasses", G. Mahleri "Des knaben Wunderhorn", E. Tambergi "Kolm lihtsat laulu" op. 76 jne. T. Dede on käinud erinevatel meistrikursustel: Jorma Silvasti, Soile Isokoski, Franz Lukasovsky, Mona Julsrud, Maris Kupcs, Helena Kaupova jt. Konkurssidest on ta osalenud Mart Saare nimelisel lauljate konkursil Suure-Jaanis (III koht) ja Sibeliuse konkursil Soomes (4. Koht ja Sibeliuse perekonna eripreemia). Jaanuaris 2016 tegi T. Dede oma debüüdi Berliini Filharmoonias ning praegu annab mitmeid soolokontserte Eestis ja Soomes.

 

KAVA:
 

Helen Tobias-Duesberg 
- Reekviem
   Intrada (fugato)
   Requiem aeternam
   Kyrie eleison
   Dies irae
   Tuba mirum
   Rex traemende
   Recordare
   Confutatis maledictis
   Lacrimosa
   Domine Jesu Christe
   Quam olim Abrahae
   Hostias Sanctus
   Hosanna
   Benedictus
   Agnus Dei
   Requiem aeternam

 

Rudof Tobias  

Kaks vaimulikku laulu:

- Otsekui hirv

- Eks teie tea


 

R. 1. juuli

kell 19.00 

 

Rapla kirik

REEKVIEM


ESTONIA SELTSI SEGAKOOR
dirigent Maaja Roos (USA)
Arete Teemets (sopran)
Tuuri Dede (metsosopran)
Tamar Nugis (bariton)
orelil Piret Aidulo
koormeister Heli Jürgenson


Kavas: H. Tobias-Duesberg, R. Tobias

Heli Jürgenson 

on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. Alates 1992. a on ta sama kooli koorijuhtimise eriala õpetaja. H. Jürgenson on Estonia Seltsi Segakoori dirigent selle loomisest aastal 1993 kuni tänaseni. Veel on ta juhatanud ka Tallinna Kaarli koguduse Kontsertkoori (1999-2003) ning olnud külalisdirigendiks mitmete teiste kooride juures. H. Jürgenson on töötanud Rahvusooperis Estonia koormeistrina (2001-2011) ning valmistanud ette mitmeid oopereid ning hulgaliselt erinevaid vokaalsümfoonilsi suurvorme. 2011. a septembrist on H. Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Viie hooaja jooksul on ta ette valmistanud palju a capella kontsertprogramme, samuti vokaalsümfoonilisi suurvorme ning oopereid. H. Jürgenson on teinud koormeistrina koostööd mitmete kontsertorganisatsioonidega, sh Eesti Kontsert, Crescendo, PromFest, 21. sajandi sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester ning valmistanud ette vokaalsümfoonilisi suurvorme: C. Kreegi "Reekviem", W. A. Mozarti "Missa c-moll", G. Verdi "Reekviem", J. Brahmsi "Saksa reekviem",  M. Kõlari "Pirita missa" , F. Schuberti "Missa Solemnis", "Missa G-duur", F. Mendelssohn Bartholdy "Lobgesang“ jt. 2015. a oli ta Rahvusvaheline koorifestival "Tallinn 2015“  kunstiline juht. H. Jürgenson on osalenud aastast 2002 mitmetel Eesti Laulupidudel segakooride liigijuhina ja dirigendina. 2017. a on ta Noorte Laulupeo peadirigent. 2007.a. omistati talle  EELK III Järgu Teeneterist. 2013. a valiti  ta Eesti Kooriühingu poolt Aasta dirigendiks ning samal aastal omistati talle Gustav Ernesaksa Fondi peastipendium. H. Jürgenson on Eesti Kooriühingu juhatuse liige ja Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse liige.

Tamar Nugis 
alustas lauluõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (õp Viviane Kallaste). 2014. a lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureõppe ning 2016. a EMTA magistrantuuri (õp Taavi Tampuu). 2013. a võitis T. Nugis Vello Jürnale pühendatud II Vabariikliku Vokalistide Konkursi I preemia ning parima laulu eripreemia. Tema tähtsamate ooperirollide ja esinemiste hulka kuuluvad: W. A. Mozart “Figaro pulm” – Krahv Almaviva (Sibeliuse akadeema, 2016), E. Tubin “Reigi õpetaja” – Moritadimüüja (Teater Vanemuine, 2016), T. Aints “Rehepapp” – kehvik Ärni (Teater Vanemuine, 2016), O. Ehala “Nukitsamees” – Mõhk (Teater Vanemuine, 2016), G. Donizetti “Armujook” – Belcore (EMTA ooperistuudio, 2015), G. Menotti “Telefon” – Ben (2015), G. Donizetti “Il Campanello” – Enrico (EMTA ooperistuudio, 2014), D. Cimarosa “Salaabielu” – krahv Robinson (EMTA ooperistuudio, 2013), G. Rossini “Siidiredel” – Germano (EMTA ooperistuudio, 2012). T. Nugis on teinud koostööd nimekate lavastajate ja dirigentidega Eestist ja välismaalt, sh Georg Malvius, Risto Joost, Giorgio Bongiovanni, Thomas Wiedenhofer, Janne Lehmusvuo, Markus Lehtinen, Roman Baskin, Taavi Kull, Lauri Sirp jt. T. Nugis on solistina üles astunud mitmete suurvormide esitamisel: G. Fauré "Reekviem", C. Saint-Saëns “Oratorio de Noël”, M. A. Charpentier, "Te Deum" ja F. Schubert, "Missa Es-duur”. T. Nugis on osa võtnud Asta Krikščiūnaite, Margarita Gruzdeva, Eva Märtsoni, Alexander Schmalcz’i ning paljudest teistest meistriklassidest.

Piret Aidulo 

alustas muusikaõpinguid Viljandi Lastemuusikakoolis klaveri erialal Leelo Rõugu juhendamisel. Ta jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Helle Jantsoni klaveriklassis ning seejärel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta alates 1987. aastast õppis muusikaõpetaja-koorijuhi erialal Olga Tungla juhendamisel ning 1991. aastast oreli erialal Hugo Lepnurme juures, omandades magistrikraadi 1998. aastal. P. Aidulo on töötanud Püha Vaimu koguduse koorijuht-organistina (1986–1989), Hiiu Põhikooli muusikaõpetajana (1986–1994) ja EELK Kirikumuusika Kooli oreliõpetajana (1991–1999). Alates 1989. aastast töötab ta Kaarli koguduses organist-koorijuhina ning on 1991. aastast samas peaorganist-muusikajuht. Alates 1989. aastast on ta juhatanud koguduse kontserdi- ja noortekoori ning 1991. aastast vokaalansamblit Vexilla Regis. 2002. aastast on P. Aidulo olnud ühtlasi EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusikaosakonna oreli- ja orelimuusikaajaloo õppejõud. Ta on andnud soolokontserte organistina ja esinenud ansamblistina Eestis ja välismaal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, RO Estonia orkestriga, Tallinna Kammerorkestriga, Eesti Rahvusmeeskooriga, Collegium Consonantega ja osalenud mitmete suurvormide ettekannetel, sh Eduard Tubina Reekviem ja Rudolf Tobiase "Joonase lähetamine", Enn Võrgu "Valvake", Artur Honeggeri "Jõuluoratoorium", Leoš Janāčeki "Glagoliidi missa", samuti Ferenc Liszti teostes, Gustav Mahleri sümfooniates jm. P. Aidulo on olnud aastatel 2000 ja 2005 vaimuliku laulupeo üldjuht. P. Aidulo on EELK Kirikumuusika Liidu liige (1993 ja 1996–2005 juhatuse esimees) ning Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige (1998). 2006. aastal pälvis ta Hugo Lepnurme nimelise stipendiumi. P. Aidulole ja Aabi Ausmaale on Urmas Sisask kirjutanud teose "Hüljatud lapsed" (2004).

KONTAKT / CONTACT

Aadress / Address: Kalda 2, Rapla, 79513
e-mail: kmf@eelkrapla.ee
tel: +372 5114 077


Toeta / Support

MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival
IBAN: Swedbank EE802200221051601059

Festival on pärjatud kvaliteetmärgisega EFFE 2015-2018/ The festival was honored with the EFFE Label 2015-2018

FESTIVALI SUURTOETAJAD

/ MAJOR SPONSORS

FESTIVALI PARTNER

/ FESTIVAL PARTNER