,
PROGRAMM
2020
VALI KONTSERT:
Jazzvesper ÜLE AJAMÄGEDE
Margot Suur (vokaal), Taavo Remmel (kontrabass), Ahto Aabner (löökpillid), Tõnu Naissoo (klaver), Jaan J. Leppik (lugeja)
* Kontserdile järgneb vestlus-kohtumine Tõnu Naissooga
9. juuli
kell 19:00
Hageri Vennastekogudu-se palvemaja
Margot Suur
on vokaalpedagoog Põlvamaal, Räpina ja Põlva muusikakoolis. Ta õpetab rütmimuusika laulu erinevas vanuses noortele ning juhendab ka ansambleid. Tema õpilased on paljude vabariiklike ning rahvusvaheliste laulukonkursside laureaadid. Margotile on omistatud üheksal korral erinevatel konkurssidel “Parima juhendaja” eripreemia.
Solistina on Margot laulnud ansamblites, teinud koostööd kooridega ning üles astunud koos professionaalsete muusikutega mitmetes projektides. Hetkel laulab Oleviste Ülistuskooris “Ekklesia”. Ta on ka ise loonud ning arranžeerinud laule. Mitmed vaimulikud laulud on jäädvustatud Oleviste Ülistuskoori CD-plaatidel “Su hääl mu südames” ja “Su armastus jääb”.
Tõnu Naissoo
– jazzpianist–organist ja helilooja. Andnud välja 20 heliplaati ning
kirjutanud muusikat teatrile ja TV-le ning 50-le filmile. Momendil tegutseb
jazzklaveri trioga (koos kontrabassist Taavo Remmeli ja trummar Ahto
Abneriga) ning Tõnu Naissoo Hammond Trioga.
Jazzvesper
Eesti kirikutes viljeldakse ja luuakse erinevat muusikat, sh. on eesti kirikutes palju häid ja andekaid jazzmuusikuid, kelle looming on inspireeritud sügavast usust ning väljendab eesti kultuuri omapärast ja eredat külge. Kristlastest loomeisikud on kultuuris väga olulised ning panustavad oluliselt kultuuri uuenemisse ning soovime sellele igati kaasa aidata, pakkudes muusikutele võimalust teha oma südamemuusikat piiranguteta.
Teiseks on Eestis kui post-kristlikus ühiskonnas usuline teadlikkus puudulik ja keel ja mõte muutumas usuvõõraks, mistõttu on oluline ühiselt, oikumeeniliselt otsida viise, kuidas kõnetada ühiskonda. Muusikakeelt peetakse universaalseks kõnetuseks. Jazz on Eestis suhteliselt populaarne muusikažanr keskealiste mõjutajate generatsioonis, aga kirikutes suhteliselt vähe viljeldav.
Jazz on sündinud kirikus ja tahame tuua žanri tagasi selle juurte juurde. Jazzvesperite kui õhtupalvuse nüüdisaegne formaat on levinud üle maailma ning jazzvesperite sarjaga on alustatud ka Eestis. Soovime panustada Eesti rikkasse ja loovasse kultuuri ning kõnetada just neid, kellele jazz kui žanr sobib.
Jazzmuusika on loov ja improvisatsiooniline kunst, intellektuaalne ja inspireeriv žanr ning soovime selle kaudu osalejatele pakkuda vahetut Jumalat austavat loomise kogemust.
Loometegevus on Looja näolisuse väljund ning soov luua on Looja antud võimalus. Loometegevus on seotud kujutlusega, mis võimaldab tõde tunnetada. Universaalne keel inspireerib kujutluse, et elu ei ole tähenduseta, võimaldab jõuda tunnetuseni südame kaudu. Jazzi ainukordsus ja koosloome on näide sellest, kus improvisatsioon toimub piiratud ehk kokkulepete tingimustes. Kõnega ei jõua sinna, kuhu kristlik muusika võib jõuda. Tuues inimesed muusika keskele, saame Jumalale muusika kaudu kiitust tuua.