PROGRAMM
2019
VALI KONTSERT:
MAA JA MERI KIIDAVAD
ANSAMBEL TRISKELE
Tarmo Tabas – laul
Ergo-Hart Västrik – laul
Heikki-Rein Veromann – flöödid, laul
Toivo Sõmer – lauto, mandoola, kandled, laul
Janno Mäe – trummid, kellamäng, laul
Kavas rahvakoraalid ja vennaste laulud
12. juuli
kell 19.00
Velise kirik
Kontserdi kava koosneb põhiosas eesti rahvakoraalidest, mille viisid kirjutati üles rahvasuust 20. sajandi alguses. Need meloodiad esindavad tollel ajajärgul Eesti äärealadel püsinud vaimulikku laulutraditsiooni, mis pärineb ajast enne orelite kasutuselevõttu koguduselaulu saatmisel. “Keerutustega koraale” lauldi eestlaulja järgi ning ka väljaspool kirikut, kus need hakkasid elama n-ö oma elu. Rahvapärastes koraalides võib küll sageli ära tunda luteriusu kirikus kasutusel olnud viise, kuid neid on osadel juhtudel lihtsustatud, teisalt aga enamal määral kaunistatud.
Rahvakoraalide kõrval kõlavad kavas vennastekoguduse tundelised laulud, mille viisid ja tekstid on pärit 19. sajandi käsikirjalistest lauluraamatutest Eesti Kirjandusmuuseumis. 18. sajandi alguses levis Eestis vennastekoguduse liikumine, mille rahvapärastes vormides rõhutati siirast ja ekstaatilist “südameusku”. Vennaste usupraktikas olid olulisel kohal laulutunnid, mis hakanud rahvale sedavõrd meeldima, et süütegusid karistati neist osavõtu keeluga. On teada, et laulutundides saadeti laulmist pillidega, näiteks flöödi ja kandlega, mis on peamised saatepillid ka siinses kavas.
Koraalide seaded on valminud ansambli ühisloominguna, helipilti on rikastatud nii eesti rahvapillide kui ka keskaja muusika instrumentidega.
Ansambel Triskele
Tarmo Tabas – laul
Ergo-Hart Västrik – laul
Heikki-Rein Veromann – flöödid, laul
Toivo Sõmer – lauto, mandoola, kandled, laul
Janno Mäe – trummid, kellamäng, laul
liikmeid ühendab huvi eri maade ja rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Neid mõjusid on ansambel loovalt kasutanud oma kõlapildi loomisel ja allikmaterjali tõlgendamisel. Kahekümne kahe tegutsemisaasta jooksul on ansambel Triskele välja andnud seitse CD-albumit: Eesti rahvakoraalide kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud arhailine regilauluvaramu, samuti on järjepidevalt esitatud Euroopa keskaja muusikat. Ansambel ühendab oma seadetes rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi. Kõlavad nii eesti rahvapillid (kandled, mandoola, parmupill) kui ka Euroopa keskaja instrumendid (lauto, flöödid, trummid). Kaks kümnendit peaaegu muutumatuna püsinud koosseisuga ansambli liikmed moodustavad sõpruskonna, kes musitseerimise kõrval on tegevad erinevatel elualadel nagu näitlemine, raadiotöö ning õpetamine huvi- ja ülikoolis. Ansambel Triskele on andnud kontserte paljudes Eestimaa kirikutes ning üles astunud pärimus- ja kirikumuusika festivalidel. Triskele on esinenud näiteks Montalbane ja Usedomi festivalidel Saksamaal, Püha Vaclavi muusikafestivalil Prahas, Sommelo rahvamuusika festivalil Soomes, rahvusvahelisel festivalil Skamba skamba kankliai Vilniuses ja tosinal korral Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. 2017. aasta oktoobris pälvis ansambel Triskele Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia Eesti vaimulike rahvaviiside esitamise ja traditsioonide edasikandmise eest.
KAVA / PROGRAM
Maa ja meri kiidavad – Saaremaalt kirja pandud rahvapärane variant Joachim Neanderi koraalist “Himmel, Erde, Luft und Meer” (1680) /
Earth and Sea Rejoice, a folk version of the hymn “Himmel, Erde, Luft und Meer” by Joachim Neander (1680) from the Island of Saaremaa/Ösel
Armas Jeesus, rõõmustaja – Hiiumaalt kirja pandud rahvapärane variant M. J. Roelingi koraalist “Lieber Jesu, Trost der Herzen“ (1797) /
Dear Jesus, Bringer of Joy, a folk version of the hymn “Lieber Jesu, Trost der Herzen“ by M. J. Roeling (1797) from the Island of Hiiumaa/Dagö
Nätse Jumal, siin ma rumal – Räpinast kirja pandud rahvapärane variant Joachim Neanderi koraalist “Sieh hier bin ich Ehren König” (1680) /
Behold Me Here, In Grief Draw Near, a folk version of the hymn “Sieh hier bin ich Ehren König” by Joachim Neander (1680) from the Parish of Räpina
Oh isa taevariigi sees – Kihnust kirja pandud rahvapärane variant Martin Lutheri koraalist “Vater unser im Himmelreich” (1539) /
Our Father in Heaven, a folk version of the hymn “Vater unser im Himmelreich” by Martin Luther (1539) from the Island of Kihnu
Mina tahan Jehoovat kiita – koraal Helme organisti Gustav Swahni käsikirjalises koraalikogumikust (1774) /
I Want to Praise Jehovah, a hymn from manuscript choral book (1774) of organist Gustav Swahn from the Parish of Helme
Seleta mulle nüüd siin voon – lõunaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust /
Explain Me Now, Dear Lamb, a hymn from the 19th century anonymous manuscript hymnal of Moravian Bretheren from South Estonia
Mu helde Jeesus, minu rõõm – lõunaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust /
My Generous Jesus, My Joy, a hymn from the 19th century anonymous manuscript hymnal of Moravian Bretheren from South Estonia
Mes hirmu võip mul surm siin tettä – lõunaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust /
Death Cannot Cause Me Any Fear, a hymn from the 19th century anonymous manuscript hymnal of Moravian Bretheren from South Estonia
Võimust võtnu om nüüd meie voon – Otepäält kirja pandud rahvapärane variant Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi koraalist “Ich will’s wagen” (1735) /
Supremacy in Our Lives Has Gained Our Lamb, a folk version of the hymn “Ich will’s wagen” by Nicolaus Ludwig von Zinzendorf (1735) from the Parish of Otepää
See pääv nüüd meile kätte sai – põhjaeestikeelne koraal 19. sajandi alguse vennastekoguduse käsikirjalisest lauluraamatust /
This Day Has Arrived, a hymn from the 19th century anonymous manuscript hymnal of Moravian Bretheren from North Estonia
Su nimel lähen nüüd – Saaremaalt Kaarmast kirja pandud rahvapärane variant M. A. von Löwensterni (1594–1648) koraalist “Mein Augen schließ ich jetzt” /
In Your Name I Go, a folk version the hymn “Mein Augen schließ ich jetzt” by M. A. von Löwenstern (1594–1648) from the Island of Saaremaa/Ösel